"Katastroofi ulatus on väga suur, seda on isegi raske ette kujutada. Kui me liigume siin linnades ringi, siis näeme, kuidas 90 protsenti maju on kas lõpuni või vähemalt osaliselt purustatud," rääkis Erkki Põld esmaspäeval "Vikerhommikus".

Tema sõnul kasvab praegu teada olev ohvrite arv kindlasti ning lõplikku hukkunute arvu polegi võib-olla võimalik kindlaks teha, sest rusud on nii ulatuslikud ja sealt inimesi kätte saada pole võimalik.

"Paljud inimesed on õues, teevad lõket, et sooja saada, põletavad rehve, magavad lihtsalt tänavatel pappkastide peal, teevad ajutisi telke kilest ja muudest vahenditest, tehakse lõkke peal süüa – on tõesti selline apokalüptiline tunne, kui siin ringi liikuda. Äärmiselt kahju on kõikidest nendest inimestest, kes peavad selle üle elama," kirjeldas Põld vaatepilti ja oma emotsioone.

Tema sõnul suurendab humanitaarkatastroofi see, et vastavalt kohalikele tavadele peavad lähedased oma hukkunud puhtaks pesema ja nõuetekohaselt maha matma, kuid nad ei saa rusude alt inimesi kätte: "Kui pereliikmetest keegi on rusude all hukkunud, siis need inimesed istuvad nende rusude juures ja on lihtsalt meeleheitel, on magamata ja söömata-joomata ning see põhjustab ka humanitaarkatastroofi."

Osa inimesi on siiski otsustanud piirkonnast ka lahkuda ning seetõttu on teedel ka suuri ummikuid, lisas Põld.

Samas on hakanud ka abi piirkonda jõudma, märkis Põld, kelle sõnul on püstitatud mõned välihaiglad ja laagrid, kus osutatakse kohalikele abi. "Aga seda on ikkagi liiga vähe, sest katastroofi ulatus on niivõrd suur," lisas ta.

Eesti päästemeeskond on viimased kaks päeva töötanud Antakyas, mis on üle 400 000 elanikuga linn ja kus suuremad magalapiirkonnad meenutavad Tallinnas Lasnamäge. "Seal on suured korterelamud kokku varisenud ja olukord on tõesti katastroofiline," tõdes Põld.

Küsimusele, mis seni päästetöödes kõige raskem on olnud, tõi Põllu välja logistika korraldamise: "Meie vaatest on logistilised operatsioonid olnud keerulised, sest ressursside kättesaadavus on siin väga piiratud. Aga eks kõige raskem on see, kui sa näed, millistes oludes on kohalikud elanikud, kuivõrd meeleheitel nad on."

Põllu sõnul on Eesti päästjad teinud oma päästeoperatsiooni käigus aktiivselt koostööd kohalike elanikega, sest neilt saab infot, kus võivad potentsiaalselt elavad inimesed olla.

"Lihtsalt see ulatus on olnud nii hoomamatu, igasse varisenud hoonesse ei ole võimalik jõuda ja seetõttu me tegime aktiivset koostööd kohalike elanikega, suhtlesime nendega, et teada saada, kus võivad veel olla elus inimesed ja nende vihjete peale me valisime hooned, kus me tööd tegime," rääkis päästja.

Kokku on Eesti päästemeeskond kohal viibitud ligi nädala jooksul töötanud 22 sündmuskohas ja läbi kontrollinud umbes 50 rusu.

"Kohalikud elanikud on meile väga tänulikud. See innustab ka neid mitte alla andma, kui nad näevad, et ka rahvusvahelisel tasandil päästemeeskonnad tulevad appi," kommenteeris Põld.

Vastates küsimusele võimalikest rüüstamistest, tunnistas Põld, et kui Eesti päästemeeskond töötas esimestel päevadel vahetustega ööpäev läbi, siis viimastel päevadel on öösel töötamisest loobutud.

"Inimesed on lihtsalt meeleheitel ja see on põhjustanud ka sellised olukorrad, kus me näeme tänavatel liikumas relvastatud inimesi, toimuvad rüüstamised ja mõni võib-olla kasutab seda olukorda ka enda huvides ära. Oleme kuulnud ka tulistamisi, aga meie ise ohtu ei ole sattunud. Aga otsustasime siiski, et turvakaalutlustel me enam öösiti tööd ei tee," rääkis ta.

Eesti päästemeeskond lõpetas päästetööd pühapäeva õhtul, esmaspäeval alustas baaslaagri varustuse kokku pakkimist ja pärastlõunal hakkab liikuma lennujaama. Teisipäeva õhtul peaks meeskond jõudma Eestisse.

Türgi ja Süüria piiriala 6. veebruaril tabanud maavärina kinnitatud ohvrite arv ületas pühapäevaks 33 000 piiri. ÜRO eriolukordade ja humanitaarabi valdkonna tippametniku sõnul võib ohvrite arv tõusta üle 50 000.