X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Türki suundunud Eesti päästemeeskond loodab veel rusudest ellujäänuid leida

{{1675874400000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Türki suundunud Eesti päästjate rühm loodab maavärina tõttu kokku varisenud hoonete rusudest veel ellujäänuid leida.

Eesti reageeris Türgi maavärinale kiiresti ja teisipäeva hommikul kell kuus oli päästemeeskond valmis 14 tonni varustust lennukile panema ja appi sõitma. Ainult lubatud lennuk jäi tulemata, Türgi poole sai sõitma hakata hilisööl.

"See meeskond läks missiooniga päästa rusudest inimesi, rusudest inimeste päästmine on kõige efektiivsem loomulikult esimestel tundidel. Kuni viis päeva on võimalik inimesi rusude alt elusana leida," rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Maavärina järeltõugete tõttu on oht, et toimub lisavaringuid ning rusudest päästmise tööd jätkub kauemaks. Suurkivi sõnul on päästemeeskonnal kaasas inimeste rusudest leidmise tehnika.

"Me suudame oma tänapäevaste aparaatidega, olgu selleks akustilised aparaadid, kaamerad või muud elektroonilised vahendid, elus inimesi rusude alt leida ja siis kaardistada. Ja teine vahendite komplekt on siis selleks, et need kaardistatud elusad inimesed rusude alt kätte saada," selgitas Suurkivi.

Korduvalt ise päästemissioonidel käinud põhja päästekeskuse välijuhi Gert Tederi sõnul saab Türgis toimunut võrrelda 2005. aasta Pakistani maavärinaga, kus tugeva maavärina epitsenter oli maakoore lähedal, põhjustades suuri purustusi.

Lisaks põhineb Türgi ehituskultuur väga tugevalt tellistel, aga tellistest hoonete alla ei teki nende kokkuvarisemisel selliseid tühikuid nagu paneelmajade varemetes, selgitas Teder. "Et üldse rusude all ellu jääda, on vaja tühimikke, paneelmaja - seal on lihtsam ellu jääda kui telliskivimaja all," ütles ta.

Kuigi mõne päeva pärast on tõenäosus ellujäänuid leida väike, peab Teder rahvusvaheliste päästemeeskondade saatmist vajalikuks.

"Võõrast riigist pärit seltskonnal on üks väga suur eelis võrreldes kohalikega, emotsionaalne side puudub. Ehk siis otsused, tegevus on oluliselt ratsionaalsem, ei ole emotsionaalselt kaasa kistud emotsiooni ja ka võimalus välja öelda asju, mida kohalikud teavad, aga ei taha välja öelda," tõdes Teder.

Algselt plaanitust vähem läks Türki appi meedikuid, sest katastroofiturismi vältimiseks kehtivad päästemeeskondade liikmetele karmid nõuded, millele vastas ainult üks end üles andnud arst.

"Me ei saanud ootama jääda, iga minut sõitmaks missioonile on arvel, dokumendid oleks saanud korda teha, kui oleks mitu päeva olnud aega, aga praegu kiirrong läks ja päris kõigil ei olnud kõik piletid korras," selgitas Suurkivi.

Päästemissiooni pikkuseks on esialgu plaanitud seitse päeva, kuid meeskonnal on kaasas varustust, sealhulgas toitu ja vett, et seal kauem abiks olla.

Eesti tegevusala selgub õhtul

Eesti päästerühma juhi Toomas Kääparini sõnul saab meeskond kolmapäeva õhtul teada, kus nad Hatay provintsi lõunaosas tööle asuvad. Eestlased loodavad juba samal õhtul päästetöödega algust teha.

Kääparini sõnul on igati mõistetav, miks asjad praegu kiiresti ei suju: "Täiesti arusaadavad on need põhjused, miks need asjad siin nii aeglaselt lähevad. Tegemist on suure sündmusega ka sellise riigi nagu Türgi jaoks. Siin on külili vajunud hooneid, täiesti purustatud hooneid, piirkonnas ei ole elektrit, inimesed ei julge kodudesse minna, on väljas, teevad lõkkeid. Nähes seda olukorda siin, siis mõned olukorrad, mis õppustel tundusid üle vindi keeratud, tegelikult ei olegi nii, see ongi kõik selline."

Inimesed liiguvad õnnetuspaiga suunas

Kääparin rääkis "Ringvaatele" antud intervjuus, et teel nende tegevuskohta on näha palju inimesi liikumas katastroofipaiga suunas ilmselt lootusega oma lähedasi leida.

Asulates, kust läbi sõideti, võis aga märgata inimesi istumas õues ja lõkete ümber, kuna varisemisohu tõttu kardetakse majadesse minna.

Kääparin ütles, et on teiste riikide päästemeeskondadelt kuulnud sellest, kuidas iga inimene kutsub päästjaid oma lähedasi otsima, kuid kõiki korraga aidata ei ole võimalik. "Aga meie töötame Türgi päästeameti alluvuses – nemad annavad korraldused ja juhendid ning tagavad ka meie julgeoleku," märkis Kääparin.

Ehkki algselt plaaniti Eesti päästemeeskond Türgisse jätta seitsmeks päevaks, võib see aeg vajadusel ka pikeneda, ütles ta.

Esmaspäeval Türgit ja Süüriat tabanud maavärina tagajärjel on kahes riigis hukkunud juba umbes 11 600 inimest. Ainuüksi Türgis on hukkunud viimastel andmetel 9057 inimest.

Eesti eraldas Türgi abistamiseks 400 000 eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: