Türgit ja Süüriat esmaspäeval rängalt mõjutanud maavärin ja selle jätkuvärinad olid erakordselt laastavad. Üheks põhjuseks on Türgi paiknemine seismiselt aktiivses piirkonnas ning lisaks toimus esimene maavärin öösel, mistõttu see tuli paljude inimeste jaoks üllatusena ning nad ei jõudnud hoonetest piisavalt kiiresti põgeneda, hindasid The Financial Times ja The Economist. Lisaks ei suuda päästjad Türgi naaberriigis Süürias edukalt maavärina tagajärgedega tegeleda, kuna riik on kodusõjast laastatud.

Briti leht The Economist tõi esile, et riikides, kus maavärinaid tihti toimuvad tihti nõuavad, et hooned ehitatakse maavärinakindlad. Samas mitmed hooned ehitati enne selliseid nõudeid ning korruptsiooni tõttu võivad ka paljud uued hooned olla reeglitega mitte kooskõlas. Lisaks on väga tugevate maavärinate jaoks ette valmistumine suureks väljakutseks, kuna erakordselt tugevad maavärinad on isegi seismiliselt aktiivsetes piirkondades harvad. Peale kõige muu ei ole Ida-Anatoolia murrangul rohkem kui sajand tuvastatud nii tugevat maavärinat.

Maavärinad on tingitud mandrilaamade omavahelisest hõõrdumisest ning laamadevahelise pinge järsust vallandumisest. Türgis maavärina piirkonnas saavad omavahel kokku Ida-Anatoolia mandrilaam Araabia laamaga. Türgi põhjaosa mõjutab eraldiseisvalt Põhja-Anatoolia murrang. Samuti on eraldiseisvev Egeuse mere mandrilaam. Araabia plaat surub Anatoolia plaat iga aasta kaks sentimeetrit lääne poole.

Türgi maavärin olin esmaspäeval erakordselt tugev ning selliseid maavärinaid, mis on tugevamad kui magnituudiga 7 toimub aastas üle planeedi Maa ligikaudu 15. Esmaspäevase esimese maavärina magnituudiks hinnati 7,8 ning kõige tugevama järeltõuke tugevuseks 7,5. Kuna maavärinate magnituudega kasv on logaritmiline, siis iga magnituudi kasv tähendab, et vallandus 32 korda rohkem energiat. Esialgsetel hinnangutel oli maavärina kese kõigest 18 kilomeetri sügavusel, mis võimendas maavärina mõju. Ka teine tugev järelvärin toimus vaid 10 kilomeetri sügavusel, esimesest maavärina epitsentrist 100 kilomeetrit kirdes.

Kuigi meteroloogid suudavad ette ennustada üleujutusi ja orkaane, siis ei suudeta veel nii hästi ette ennustada maavärinaid. Seismograafidega on võimalik tuvastada kiiresti levivaid survelaineid, mis saabuvad veidi enne maavärina enda kohale jõudmist. Samas need annavad hoiatuseks vaid minuti või paar ning selliseid süsteeme töös hoida on kallis.

University College Londoni riskide ja loodusõnnetuste vähendamise instituudi juht Joanna Faure Walker kinnitas The Financial Timesile, et Türgis on toimuv katastroofilised maavärinad viimase 50 aasta jooksul neli korda – 2020, 1999, 1983 ja 1975. Briti geoloogiateenistuse teaduri Roger Mussoni sõnul toimus samas piirkonnas viimati nõnda tugev maavärin 1822. aastal, mistõttu hukkus tollal ainuüksi Aleppos 7000 inimest. Tollal toimunud maavärinal olid mitmed järellained järgmise aasta juunini.

Euroopa maavärina riskide võrgustiku (EFEHR) hinnangul on Euroopas kõrgendatud maavärina riskiga nii Itaalia Apenniini poolsaar, Balkani poolsaare lõunapoolne läänekülg, Kreeta saar, Türgi lääneosa ja Istanbuli ümbrus, Küpros ja Türgi Hatay provints ja sellest kirde pool asuvad alad. Samuti on kõrgem maavärina risk Rumeenia idaosas.

EFEHR võttis riskide kaardile panekul arvesse mitmeid asju, mille raames võeti arvesse nii kohalikku pinnast kui ka elanikkonnatihedust. Sellest tuletatakse eeldatav maavärina majanduslik kahju ja kaasnevad inimkaotused.