Rootsi tahab NATO-sse saades tugevalt panustada Balti riikide kaitsesse
Raskused kõnelustel Türgiga ei ole kahandanud Rootsi valitsuse ega rahva soovi NATO liikmeks saada, ütles intervjuus rahvusringhäälingule Rootsi välisminister Tobias Billström. NATO-sse pääsedes näeb Rootsi ühe oma prioriteedina panustamist Balti riikide kaitsesse.
Kuidas teie kirjeldaksite hiljutisi sündmusi, mis on teie NATO-ga liitumise kõnelusi edasi lükanud? Peaminister nimetas nende korraldajaid kasulikeks idiootideks, kas te mõtlete samamoodi?
Ma arvan, et me kõik peame aru saama, et me elame väga keerukas ja ohtlikus julgeolekuolukorras Rootsis, nagu ka kõik teised riigid Läänemere ääres. Samuti globaalselt on praegu tegemist kõige ohtlikuma olukorraga pärast teist maailmasõda. Kõike seda arvesse võttes tegi peaminister üsna õigesti, kui ta kirjeldas neid sündmusi ohtlikena Rootsi NATO-taotlusele ja ütles, et nende eest vastutavad inimesed kannavad suurt vastutust. Meil Rootsis valitseb tõepoolest väljendusvabadus, aga see ei tähenda, et sinu tegusid ei saaks kritiseerida ja see on täpselt see, mida valitsus on teinud.
Kas te ei arva, et tuleks muuta sõnavabaduse reegleid või debati reegleid, sest te olete saamas juurde uusi liitlasi ning maailm on keeruline ja ohtlik koht?
Ei, ma ei näe sellist vajadust üldse. Probleem ei ole selles. Probleem on, et me oleme endiselt väljaspool NATO peret. Ja me anname endast parima, et täita memorandumit, mis oli allkirjastatud Türgi, Soome ja Rootsi vahel NATO Madridi tippkohtumisel. Kui see on tehtud, siis saab Türgi parlament asuda ratifitseerimise juurde. Mida kauemaks me jääme NATO-st välja, seda suurem on risk. Me peame olema keskendunud ja ambitsioonikad NATO liikmeks püüdlemisel. See on Rootsi valitsuse prioriteet.
Rääkides koraanipõletamisest, siis näiteks Soomes ei ole see lubatud ja mitmel pool mujal ka mitte. Kas te ei arva, et te peaksite oma reegleid kuidagi muutma?
Minu jaoks ei ole raske mõista hukka pühade raamatute põletamist ja mul on kerge mõista inimeste ärritust, kui see juhtub. Samas on sõnavabadus Rootsis põhiseaduslik õigus. Kuigi selle rakendamisel võivad ilmneda erisused, siis tuleb keskenduda põhilisele ehk mitte kõrvale kalduda meie Rootsi ühiskonna olulistest väärtustest.
Aga ma ei arva, et see on päriselt probleem, probleem on see, et me oleme NATO-st väljas ja keskenduda tuleb sellele, mitte joosta ringi ja tegeleda põhiteema asemel kõrval-show'dega.
Ajakirjanik, kes koraanipõletamise korraldamise eest maksis, on eelnevalt olnud Russia Today ajakirjanik ja ta on samuti üsna tihedalt seotud Rootsi Demokraatidega. Kas te näete neis sündmustes Venemaa või Rootsi Demokraatide mõju?
Ma ei taha selle konkreetse isiku üle spekuleerida, see ei ole minu kui välisministri asi, aga Rootsi Demokraadid moodustavad praegu osa parlamendienamusest ja nad on väga selgelt Rootsi NATO-sse astumise poolt. Pole kõlanud mitte ühtegi vastupidist arvamust ja nad on pidevalt öelnud, et nad on memorandumi taga, nad on pidevalt öelnud, et toetavad meie tegevust Ukraina suhtes, nad ei ole kunagi sellest taganenud. Seda on oluline rõhutada. See inimene võib olla parteile lähedane, aga partei juhtkond on selles küsimuses oma seisukoha väga selgeks teinud.
Milline on praegu situatsioon kõnelustel Türgiga NATO-sse astumise üle? Kas need on edasi lükatud või peatatud?
Situatsioon on väga selge, praeguses olukorras ei ole ministrite kõnelusteks mõtet, Türgi on sellest selgelt märku andnud. Samas ei tähenda see, et töö memorandumiga oleks peatunud, see ei ole peatatud, see käib. Töö käib ametnike tasandil ja on oluline sellega edasi liikuda.
Meie usume, et me oleme jõudnud punktini, kus Rootsi ja Soome on teinud seda, mida me lubasime teha ehk täitnud memorandumis kokku lepitud kriteeriumid. Me oleme Madridi kohtumisest alates siiamaani pidevalt tööd teinud selle nimel. Ja me usume, et me oleme sellega nüüd valmis saanud ja Türgi parlament peaks alustama ratifitseerimise protsessi.
Türgi ütleb, et kõik nende soovid ei ole täidetud. Kas midagi on veel laual või olete te nüüd jõudnud sinnamaani, kus Rootsi ei saa enam edasi minna?
Meie oleme teinud seda, mida me lubasime memorandumi raames teha, aga seda tuleb teha vastavuses Rootsi konstitutsiooni ja seadusandlusega. Ja me oleme kogu aeg avalikkuses väga selgelt öelnud, et me täidame memorandumi, aga me ei lähe sellest välja. Me ei saa hakata näiteks inimesi välja saatma, muuseas ei nimetata memorandumis konkreetseid nimesid, see peab olema selge, me ei hakka inimesi välja andma Rootsist, kui see ei ole vastavuses meie konstitutsiooni ja seadustega ja õigusriigi aluspõhimõtetega. Türgi saab nõuda memorandumi täitmist ja me täidame seda, aga me ei lähe sellest kaugemale ja ei hakka tegema asju, mis ei vasta Rootsi seadustele.
Kas rootslased ei ole juba tüdinud neist Türgi nõuetest ja väljapressimisest? Kas ei ole tekkinud juba selline suhtumine, et me ei ole huvitatud NATO-st, kui see tähendab sellist vaeva?
Ei ole mingeid märke sellest, et Rootsi elanikkond ei oleks enam huvitatud NATO liikmeks saamisest. Vastupidi, alates Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu veebruaris on toetus NATO-sse astumisele tõusnud pretsedenditule tasemele ja see püsib kõrgena. Me räägime ligi 70 protsendi positiivsest suhtumisest NATO liikmeks saamisesse. See juhib valitsuse otsuseid. Me ei muuda selles küsimusi oma suhtumist.
Me oleme muidugi kurvad, et Türgi kodused arengud ja valimised on saanud osaks protsessist, see on nii, seda tuleb tunnistada. Käib valimisprotsess ja kõik, mis tuleb Ankarast ja Türgi valitsusest tuleb asetada sellesse konteksti. Aga see ei muuda meie ambitsiooni saada NATO liikmeks ja see ei ole muutnud Rootsi rahva suhtumist ja kokkuvõttes usume me, et Rootsi julgeolek suureneb kui me oleme NATO-s koos Soomega, nagu ka kogu Läänemere piirkonna, Euroopa ja maailma oma.
Mida see tähendaks Rootsi jaoks, kui Soome asub läbirääkimistel üksinda kiiremini edasi liikuma?
Kõigepealt, me andsime oma taotlused sisse koos ja Rootsi ning Soome on viimastel nädalatel ja kuudel öelnud, et see on ka meie edasine tee. Ma ei taha selle üle spekuleerida, sest on Soome asi oma debatti pidada, nii nagu meie teeme seda Rootsis. Samas nagu Soome välisminister Pekka Haavisto on väga selgelt öelnud, et Soome ja Rootsi on justkui Läänemere piirkonna julgeoleku hammasrattad, on keeruline koostada selle piirkonna kaitseplaane, kui nii Soome kui ka Rootsi ei ole osa NATO perest.
Millal te arvate, et te saate NATO liikmeks?
Seda on raske öelda, aga meie silmad on muidugi NATO Vilniuse tippkohtumisel. Enne seda leiavad aset valimised Ankaras. See on selgelt muutunud Türgi sisepoliitika teemaks. Seda tuleb arvesse võtta. Meie teeme oma osa täites memorandumit ja me jääme kindlaks oma soovile saada NATO liikmeks.
Kas te olete juba ka arutanud Rootsis, mida te NATO-s tegema hakkate, milliseid võimeid te pakute ja millised on teie prioriteedid? Ma olen kuulnud erinevaid mõtteid, ühelt poolt seda, et Balti riigid oleksid Rootsi ja Soome jaoks prioriteet, samuti olen ma kuulnud vastuargumenti NATO-le, et jumala eest, me ei taha minna Balti riikidesse, kui seal midagi juhtuma peaks.
Peaminister on väga selgelt öelnud, et me tahame olla Balti riikides suurelt kohal, me juba valmistume osalema õhuturbemissioonil, me räägime ka NATO lahingugrupis osalemisest, mis tähendab maavägede toomist Balti riikidesse ja me oleme alustanud plaanide tegemist NATO liikmena tegutsemiseks, et kui me liikmeks saame, siis oleksime me kohe valmis osalema kõigis komisjonides ja plaanides. Nii et me vaatame sellele väga positiivselt.
Ja me usume, et meil on Balti riikidega eriline suhe, seda ajaloolistel, kultuurilistel, majanduslikel ja isiklikel põhjustel, aga eelkõige tuleneb see faktist, et kui meist ja Soomest saavad NATO liikmed, siis on kõik Läänemere ranniku riigid välja arvatud Venemaa, NATO riigid. See tähendab, et me peame oleme huvitatud Balti riikidest.
Toimetaja: Mait Ots