Mõttekoja Praxis haridusanalüütik Marleen Allemann ütles, et haridusprogrammides kajastuvad valdkonna kitsaskohad. Tema sõnul on mitmed erakonnad toonud välja ka õpetajate karjäärimudeli taastamise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praeguses olukorras õpetajatel nende palk ei sõltu nende staažist ja nende pädevustest. See on tervitatav, et see karjäärimudel ühel või teisel moel on laual, kuigi nad ei paku ka siin väga konkreetseid lubadusi," lausus Allemann.

Isamaa peab kõige olulisemaks eestikeelsele haridusele üleminekut ning õpetaja palga alammäär peaks Isamaa lubaduste järgi tõusma 125 protsendini keskmisest palgast.

"Eesti stabiilsuse hoidmiseks on eesti meel ja eesti keel kõige olulisemad. Sestap Isamaa põhieesmärk on Eesti lasteaedade ja koolide üleviimine täielikult eesti õppekeelele," ütles Isamaa aseesimees, haridusminister Tõnis Lukas.

Keskerakond peab kõige suuremaks probleemiks õpetajate ja õppejõudude puudust.

"Õpetajaid kindlasti huvitab see palk, mis nüüd ka tõusis, aga ka kooli keskkond, staatus ja roll, aitamine ja mentorlus vanemate kolleegide poolt. See hoiab nooremaid õpetajaid koolis kinni," ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.

Eesti 200 hinnangul vajab haridus igal aastal juurde 250 miljonit eurot

"Inimestesse investeerimine läbi hariduse on see, mis teeb meid kõigepealt targaks, siis ta teeb meid tervemaks ja kolmandaks teeb ta meid rikkamaks," ütles erakonna asejuht Kristina Kallas.

Reformierakond lubab eestikeelset alusharidust aastaks 2024 ja üldharidusele aastaks 2030. Õpetaja keskmist palka 120 protsenti riigi keskmisest.

Sotsiaaldemokraadid lubavad õpetaja keskmiseks palgaks 130 protsenti riigi keskmisest. Õpilastele tasuta huviringi. Haridusasutustesse lubavad nad rohkem tugispetsialiste.

EKRE lubab koolid viia eestikeelsele õppele, ning samuti kultuuriloo ja eesti kirjanduse kursust.

Parempoolsed lubavad koolivõrgu planeerimisel lähtuda sellest, et kool peab andma parimat haridust. Nad lubavad muuta õpetaja ameti atraktiivseks.

Rohelised lubavad paindlikku õppekorraldust, kogukonnakeskseid koole ning väikeste koolide püsimajäämist.

Marleen Allemanni sõnul jääb programmides puudu tulevikuvisoonist.

"Teine mulje, mis mul jäi on ikkagi see, et me räägime väga palju eestikeelsest haridusest nii üldhariduses kui kõrghariduse valdkonnas, aga märksa vähem tegelikult õppe kvaliteedist. Küsimus on, et kas see peab sedapidi olema, et enne keel ja siis kvaliteet," lausus Allemann.