Statistikaameti andmetel jäid 2022. aasta detsembris nii eksport kui import 2021. aasta tasemele.

2022. aastal eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 21 miljardi ja importis 25 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis oli 1,5 miljardi euro võrra suurem kui eelneval aastal. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete, transpordivahendite ning mineraalsete kütuste kaubavahetus. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (mööbli, kokkupandavate puitehitiste) kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et 2022. aastat iseloomustas jätkuv toorme ja energiakandjate hinnakasv, sõda ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid.

"Sanktsioonide rakendamise eel toimus nende kaupade oluliselt suurenenud eksport või import. Aasta alguses toetas hinnakasv kaubavahetuse väärtuste suurenemist, kuid aasta teises pooles hakkas mõju avaldama majanduse jahtumine," sõnas Puura.

Aasta teisest poolest hakkas oluliselt vähenema Eesti päritolu kaupade väljavedu ja kasvama reeksport.

Eesti eksportis kaupu 190 riiki ja importis 156 riigist.

"Meie peamisteks kaubanduspartneriteks olid Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende osatähtsus 70 protsenti ja impordis 78 protsenti," lisas Puura.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2022. aastal Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti). Soome eksporditi enim metalli ja metalltooteid (lehtvaltstooteid, metallist konstruktsioone), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (juustu, teravilja, rapsi, pagaritooteid, kastmeid), elektriseadmeid (elektrimootoreid ja nende osasid, trafosid, jaotuskilpe). Lätti eksportis Eesti elektrienergiat, maagaasi, toidukaupa (sh toorpiima, lihatooteid), transpordivahendeid (sõiduautosid, kaubaveokeid) ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, puitu ja puittooteid (sh puidust liiste, uksi, aknaid) ja kokkupandavaid puitehitisi.

Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti (1,2 miljardi euro võrra), Soome (475 miljoni euro võrra) ja Rootsi (281 miljoni euro võrra).

Samas vähenes eksport enim Ameerika Ühendriikidesse (513 miljoni euro võrra) ja Hollandisse (264 miljoni euro võrra). Ameerika Ühendriikidesse viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid, Hollandisse eksporditi vähem mineraalseid kütuseid.

Kaupadest eksportis Eesti kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes 2021. aastaga suurenes enim mineraalsete kütuste ja elektrienergia, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning puidu ja puittoodete eksport. Samas vähenes enim elektriseadmete väljavedu.

Reeksport Eestist kasvas 42 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga seitse protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 66 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist aastatagusega võrreldes töödeldud kütuste ja kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (16 protsenti Eesti koguimpordist), Leedust, Saksamaalt ja Lätist (kõigi kolme osatähtsus 10 protsenti). 2021. aastaga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 1,1 miljardi euro võrra kaupade import Soomest, sellele järgnesid 731 miljoni euro suuruse kasvuga Leedu ning 625 miljoni euroga Läti.

Soomest toodi Eestisse varasema aastaga võrreldes enam elektrienergiat ja mootorikütust, Lätist maagaasi, toidukaupu, kommunikatsiooniseadmeid ning Leedust mootorikütuseid ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest (484 miljoni euro võrra) ning Venemaalt (293 miljoni euro võrra).

Kaupadest importis Eesti enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia (1,6 miljardi euro väärtuses), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (485 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (343 miljonit eurot) sissevedu Eestisse.

Möödunud aasta detsembris jäi nii ekspordi kui ka impordi väärtused 2021. aasta tasemele. Eesti eksportis kaupu 1,7 miljardi euro väärtuses ja importis 1,9 miljardi euro eest. Enim eksporditi ja imporditi mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kaupa eksporditi enim Lätti, Soome ja Rootsi ning imporditi Soomest, Saksamaalt ja Lätist.

Ettevõtja: aasta oli erakordne

Ühe maailma suurema termopuidu ja saunamaterjali tootja Thermory toodang läheb peaaegu kõik ekspordiks.

"Eelmine aasta oli väga erakordne selles mõttes, et aasta esimesed kuus kuud olid peaaegu ajaloo kõige paremad kuud, kus oli väga suur tõmme ja nõudlus kaupade järele. Ja siis viimased kuus kuud olid vastupidi, peaaegu ajaloo kõige kehvemad, kus nõudluse langus oli üsna tuntav. Kui kuidagi numbritesse panna, siis väga jämedalt võiks öelda, et aasta teises pooles umbes kolmandiku võrra Thermory Grupi käive vähenes," selgitas ettevõtte tegevdirektor Simmo Soomets "Aktuaalsele kaamerale".

Aasta kokkuvõttes hinnatõusu tõttu käive küll kasvas, kuid kasum teeniti ainult esimesel poolaastal, ütles Soomets. Vähenesid ka tootmismahud.

"Mõni turg kukkus, mõni kasvas. Mahud selles mõttes ikkagi ka vähenesid niimoodi, et kui meil oli varem mitu vahetust tööl, mõnes kohas oli kaks, mõnes kolm vahetust, siis praktiliselt kõikides tehastes aasta lõpuks me olime igal pool ühes vahetuses," rääkis Soomets.

Statistikaameti andmetel toetas eelmise aasta alguses hinnakasv kaubavahetuse väärtuse suurenemist, kuid aasta teises pooles hakkas mõju avaldama majanduse jahtumine. Siis hakkas oluliselt vähenema Eesti päritolu kaupade väljavedu. Eriti torkas see silma just suure osatähtusega valdkondades nagu mineraalsed tooted, elektriseadmed ja puittooted. Kaubavahetuse puudujääk suurenes aastaga 1,5 miljardi euro võrra ehk kokku 3,3 miljardini.

"Kuigi ekspordikäibed tegelikult aasta kokkuvõttes kasvasid, siis teisel poolaastal olid sisuliselt ekspordimahud – kui me hinnakasvuga neid käibenumbreid korrigeerime – juba languses ja see käib põhimõtteliselt nii kohapeal toodetud kaupade kui ka sisuliselt kõikide kaupade kohta," selgitas LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Ekspordimahtu kontrollivad kaubagrupid, mis tegelikult ei loo Eestis kõige rohkem lisandväärtust, ütles Aab.

"Kas me räägime kütuste ekspordist või ka mobiilseadmete või elektriseadmete ekspordist, kus kohapealne lisandväärtus on võrdlemisi väike. Aga samas sektorid nagu puidutööstus, metallitööstus – tegelikult oli ka seal näha mahu langemist."