Kaitsekulud

Keskerakonna esindaja Neeme Väli ütles, et kuigi erakondade seas on konsensus panustada riigikaitsesse kolm protsenti SKT-st, tuleb pöörata suuremat rõhku sellele, kuidas seda raha kasutatakse. "Oluline, lisaks sellele raha hulgale, on ka see, et see kulutamine peab olema õiguspärane ja läbipaistev," ütles Väli.

EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul tuleb vaadata arengukavadest ja hangetest laiemalt. "Meie seisukoht on selline, et see raha tuleb kohe kasutusele võtta. Ega raha ise ei sõdi ja arengukava ka ei sõdi. Küsimus on praegu selles, et kust me saame seda, mida meil on vaja. Meil on vaja väga paljusid asju, alates laskemoonast ja lõpetades raskerelvastusega," lausus Helme ja lisas, et sel teemal oleks vaja kiirkorras konsultatsioone Ameerika Ühendriikidega.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid rõhutas vajadust leida riigikaitserahale adekvaatsed rahalised katteallikad ning selleks oleks tema sõnul riigikaitsemaksu kehtestamine. "Kui me tahame kahe protsendi asemel kulutada kolm, siis on see 400 kuni 450 miljonit eurot aastas juurde. Kui me soovime sinna juurde lisada veel pool protsenti elanikkonnakaitsele, siis kokku me räägime nelja aasta peale täiendavast rahast 2,6 miljardit eurot. Praegu ei ole keegi pakkunud välja, mis on selle katteallikad. Praegu heade kolleegide ettepanek on see, et võtame selle ära nendelt lastelt, kes praegu magavad lasteaias lõunaund. Sest nemad hakkavad tööle minnes neid laene tagasi maksma, mida tahetakse võtta," rääkis Kaljulaid.

Eesti 200 ridades kandideeriv julgeolekuekspert Kalev Stoicescu sõnul näeks Eesti 200 veel kuni kolme protsendi panustamist riigikaitse mittesõjalistele aspektidele - sisejulgeolekule ja elanikkonnakaitsele. "See on osa laiapindsest riigikaitsest," sõnas ta.

Saatejuht Arp Müller küsis praegu välisministri ametis olevalt Isamaa aseesimehelt Urmas Reinsalult, kas Isamaa annaks kaitseväe juhatajale Martin Heremile loa riigikaitset arendada piltlikult öeldes lahtise arvega.

"Aus vastus on jah," vastas Reinsalu. "See kolm protsenti annab meile platoo neid võimeid püsivalt ülal pidada, kuid praeguses olukorras tuleb lähtuda loogikast, et riigikaitse võimearendus peab toimuma kaitseväe juhataja nõuande alusel, mitte rahandusministeeriumi loogika alusel, et on kolm protsenti lukustatud ja me ütleme, et me sellest üle ei lähe. /.../ Suures plaanis on vajalik Euroopa sõjaline võimekus kahekordistada," lausus Reinsalu ja lisas, et kaitsevõime investeeringud peaksid Euroopa Liidu eelarve reeglite alt erandina välja jääma.

"Me oleme valmis kahekordistama riigikaitsekulud uute võimete arenduseks," lisas Reinsalu veel.

Endine kaitseminister, Reformierakonda kuuluv Kalle Laanet ütles, et Reformierakond näeb kaitsekulusid kolm protsenti SKT-st ja lisaks liitlaste vastuvõtmisekulud. Reinsalu riigikaitsekulude kahekordistamise ettepaneku kohta ütles ta, et stuudios käib erakondade poolt ülepakkumine ja oluline on näha suuremat pilti. "Eks me peame vaatama, kuidas riik tervikuna toimib ja julgeolek on täpselt samamoodi tervik. Me ei saa öelda, et ainult raskerelvastus on see, mis meid riigina üleval hoiab," ütles Laanet.

Kuigi Parempoolsed on üles kutsunud kärbetele riigieelarves, siis riigikaitse jätaks Parempoolsete eestkõneleja riigikaitse alal Toomas Kasemaa välja. "Meil ei ole kunagi sellist mõtet olnud, et kaitseväest kedagi kärpida, vastupidi - riigikaitset tuleb suurendada," ütles Kasemaa.

Kust tuleb raha?

Mart Helme sõnul tuleb riigikaitsekulude katteks võtta riigikaitselaenu. "Kui riigikaitseks on vaja võtta laenu, et see riik püsima jääks ja et lapsed saaksid vabas riigis elada, siis ma arvan, et ei ole liigne nendelt samadelt lastelt oodata, et nad oma panuse annavad, vaatamata sellele, et nad praegu veel lapsed on," ütles Helme.

Helme sõnul tuleb riigikaitset vaadata süsteemselt, aga praegu ei ole seda süsteemselt tehtud. Helme ütles, et Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi oma kaitsevõime arvelt. "See, mida on ostetud ja mida hangitakse ju asendab suures osas seda, mida me oleme ära andnud," ütles Helme.

Helme lisas, et Eestile ei piisa vaid K9 liikursuurtükkidest, vaid Eestil on vaja relvastust veel juurde. "Meie iseseisev kaitsevõime peab olema tasemel, mis ei kuku kokku enne seda kui liitlased kohale jõuavad," sõnas Helme.

Stoicescu ütles kaitselaenude kohta, et neid laste arvelt siiski võtta ei tohiks. "Kolm protsenti ja natuke peale riigi sõjalisele kaitsele on täiesti adekvaatne. Meil ei saa olema kunagi ressurssi, et mingeid võimeid omandada. Õhukaitset linnadele tuleb korraldada koos liitlastega, eeskätt Ameerika Ühendriikidega," rääkis Stoicescu.

Stoicescu märkis, et kolm protsenti SKT-st on 10 protsenti riigieelarvest. "Seega 20 protsenti riigieelarvest ma ei pea reaalseks," sõnas ta.

Reinsalu rõhutas, et ei ole nõus väitega, et sõjaline abi Ukrainale on vähendanud Eesti kaitsevõimet. Reinsalu soovitas pangajuhtidel üks osa kasumist annetada riigikaitsefondi. Riigikaitsemaksu Reinsalu ei toeta.

Toomas Kasemaa ütles, et Parempoolsed kindlasti ei toeta riigikaitsemaksu ideed. Tema sõnul võiks kaasata rohkem kodanikuühiskonda ja ettevõtteid. "See tähendab seda, et me saame Eestis kindlasti toota mõningaid asju hulga odavamalt kui kuskil Ameerika Ühendriikides, Saksamaal või Rootsis," rääkis Kasemaa.

Neeme Väli ütles, et teda häirib kui vastandatakse Ukraina abistamist ja iseseisvat kaitsevõimet. "See on vale. Need peavad olema osa ühtsest pildist," ütles Väli.

Mida teha Nursipaluga?

Rääkides Nursipalu harjutusvälja laiendamise küsimusest, mille valitsus enne valimisi külmutas, ütles Stoicescu, et teisel brigaadil peab peab oma harjutusväli olema ja kui selleks on valitud Nursipalu, siis tuleb see ära teha.

"Loomulikult tuleb seda teha, küsimus on kuidas. Võimalikult kiiresti ja efektiivselt, aga mitte inimestelt üle sõites. Inimesed peavad saama vähemalt samaväärsed elamistingimused," ütles Stoicescu.

Mart Helme sõnul ei sea Võru maakonda raskerelvastuse ja NATO liitlaste toomine Eestit ja sealset piirkonda provokatiivselt tulejoonele, nagu kardavad Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastased.

"Ma arvan, et ei sea. Mida rohkem on meil siin vastutulistamise võimekust, seda rohkem hakkab teisel pool piiri see, kes mingeid operatsioone planeerib järele mõtlema," ütles Helme.

Samas tõdes Helme, et sellisel kujul EKRE harjutusväljaku laiendamist Nursipalul ei toeta. "Me tahaksime selle protsessi uuesti algatada ja vaadata, kas seda on võimalik laiendada teistpidi, kolmandatpidi ja mis saab nendest inimestest," sõnas Helme.

Helme sõnul on EKRE plaanides on ka 3. jalaväebrigaadi loomine, mille kese oleks Pärnumaal. Riigikaitseline kiirmenetlusega Helme sõnul laiendamisprotsessi teha ei tohiks.

Neeme Väli kutsus üles vaoshoitusele ja ütles, et juba vajalik Natura 2000 ekspertiis võtab aega kaks aastat. "Meil ei ole mõtet rabistada," sõnas Väli.

Raimond Kaljulaid arvas, et riigikaitselise erandiga kiirem menetlus on igal juhul parem. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kaljulaid  ütles, et kõik viis erakonda on deklareerinud, et Nursipalu laiendamine on vajalik. "Ma arvan, et see otsus tehakse," sõnas Kaljulaid.

Kalle Laaneti sõnul ei tohiks Eesti mõelda selle peale, mida arvab Venemaa Eesti riigikaitselisest käitumisest, vaid tuleb mõelda sellele, mis Eesti kaitsevõimet tõstab.

Reinsalu sõnul tuleb Nursipalu harjutusvälja laiendada viisil, mis võimaldaks seda kõige kiiremini jõustada.

Toomas Kasemaa sõnul toetab Eesti 200 seda, et teisel brigaadil oleks harjutusala olemas, aga ta ei soovinud nimetada seda Nursipaluks. "Siin ma toetan Isamaa seisukohta, et asju ei saa planeerimise algatamise järel kusagile riiulisse panna," lausus Kasemaa.

Elanikkonnakaitse

Neeme Väli sõnul peaksid avaliku sektori uusehituste rajamisel olema varjendite rajamise kohustus. "Avalike ürituste tarbeks ehitatavad hooned peaksid omama võimalust inimestel varjuda. Aga ma arvan, et sellega ei tohiks piirduda, sest hooneid ehitavad ka eraettevõtted," rääkis Väli.

Sotsiaaldemokraadid on läinud veel sammu kaugemale ja näevad programmis ette uute kortermajade arendajatele kohustuse ehitada välja ka varjendid või varjumiskohad. Kaljulaid tõdes, et korterite hind läheb sellest tõesti ilmselt kallimaks. "Aga elu on ka kallis," ütles ta.

Kaljulaid rõhutas veel vajadust investeerida varingupääste võimekusse ja ütles, et see peab olema olemas üle Eesti.

Laanet nõustus varingupäästesse investeerimise olulisusega. "Elanikkonnakaitse ja pääste tervikuna on kindlasti prioriteet. Julgeolek on tervik ja me peame kõiki neid valdkondi arendama," sõnas Laanet.

Eesti 200 programmis varjumiskohtade teemat käsitletud ei ole. Toomas Kasemaa sõnul erakond alles arutab oma julgeolekupoliitika teemasid. "Kindlasti on varjendite küsimus tähtis. Need on teemad, mis on järgmise riigikogu laual. Me pooldame nende teemade arutamist," ütles Kasemaa.

Kalev Stoicescu sõnul tuleb sisejulgeolekule ja elanikkonnakaitsele panustada kuni kolm protsenti SKT-st. See peaks Stoicescu sõnul aitama valitsusel toime tulla mistahes kriisiga.

Urmas Reinsalu sõnul on laiapindse riigikaitse üks osa elanikkonna relvastamine. "See, et inimestel oleks rohkem relvi, oleks rohkem ka moona on seotud meie laiapindse riigikaitsega," ütles Reinsalu.

Samuti peaks Reinsalu sõnul piirata ka Vene kodanike võimalust omandada Eestis kinnisvara.

Parimaks elanikkonnakaitse meetmeks nimetas Reinsalu ikkagi õhukaitset ja raketikaitset.

Helme rõhutas, et on oluline teha vahet, mis on varjumiskoht ja mis on varjend. "Varjend on koht, kus on olemas erinevad varud, autonoomsed õhupuhastuse süsteemid jne. Varjumiskoht on selline, kuhu minnakse teatud rünnaku või mingi õnnetuse korral," rääkis Helme

Helme nõustus Kaljulaidiga, et kinnisvara arendajad peaksid oma uutesse kortermajadesse hakkama sisse planeerima varjumiskohti. "Neid kohti oleks võimalik kasutada ka näiteks spordisaalide või parklatena," lisas ta.

Helme sõnul on tähtis pöörata rõhku ka evakuatsioonile.

"See, mida Mart Helme rääkis on õige. Me peame koolitama suure osa Eesti inimesi ära, et nad teaks, mida kriisi korral teha," kommenteeris Helme mõtteid Kaljulaid. Ta lisas, et elanikkonnakaitse peab saama püsirahastuse.

Neeme Väli sõnul tuleb samuti tõsta inimeste teadlikkust. "On inimesed, keda päästetakse ja on inimesed, kes päästavad. Väga palju toetub ka riik inimeste vabatahtlikule panusele," ütles Väli.

Rääkides päästjate ja politseinike palkade tõstmisest, nõustusid saates osalejad, et seda tuleb teha. Kui Isamaa seoks selle inflatsiooniga, siis sotsid seoks selle keskmise palgaga, pidades Isamaa ettepanekut populismiks. Helme ja Väli sõnul tuleb parandada ka suhtumist sisejulgeoleku sektori töötajasse.