NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hinnangul toimub Ukrainas juba Vene vägede suur pealetung ning seepärast on lähinädalate olulisim küsimus see, kuidas Ukrainale võimalikult kiiresti kätte anda rasketehnika ja laskemoon.

"Kiireloomuline vajadus on saata kõik, mis on Ukrainale juba lubatud. Saata soomukid, jalaväe lahingumasinad, sakslaste Marderid, ameeriklaste Bradleyd ja loomulikult lahingtankid – Leopardid ja vanemad tankid, mis on lubatud. Ja me näeme, et liitlased panustavad. Meil on vaja koolitust, meil on vaja tehnikat, meil on vaja laskemoona. Ja see ongi see, mida liitlased praegu pakuvad," rääkis Stoltenberg.

Laskemoona suhtes tuli vähemalt Saksamaalt üks positiivne otsus.

"Alustame kohe varsti enda Gepardi õhtutõrjelaskemoona tootmist Rheinmetallis. Olen väga rahul, et saame garanteerida olulise õhukaitsesaadetise kohalejõudmise. Gepardi õhukaitse on eriti tähtis Ukrainale, sest see pakub silmapaistvat kaitset droonide vastu," ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.

Ent puudus on eelkõige 155-millimeetriste suurtükkide laskemoonast. Vaatamata NATO standardsuurusele kasutavad erinevate riikide suurtükid erinevat moona. Seepärast on praegu eelkõige pinge all just logistikud, et ükski moonasaadetis ei viibiks.

"Anname neile nii palju laskemoona nii kiiresti kui saame ja teeme kõik, mida me saame, et kindlustada oma pingutused ka selles vallas. Mul pole täna lennukite suhtes ühtki teadet. Kavatseme aidata Ukrainat kõige pakilisemate vajaduste lahendamisel. Nad kaaluvad rünnakut kevadel ja see on vaid nädalate kaugusel. Meil on veel palju asju, mis ära teha," rääkis USA kaitseminister Lloyd Austin.

Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul ei ole läänel muud valikut, kui kiiresti laskemoona toota ja see Ukrainasse saata.

"Ukraina vajab laskemoona väga ja selleks, et seda kiirendada, on Eesti teinud ettepaneku Euroopa Komisjonile, et see võtaks endale liidriohjad ja me saaksime toota vähemalt miljon ühikut 155-millimeetrist moona, mida Ukraina kõige rohkem vajab. Aga selleks peab olema selge poliitiline juht, kes võtab selle enda vedada. On see kõrge välisesindaja või keegi teine, aga keegi peab võtma selle konkreetselt vedada, et ära kaardistada erinevad tootjad," rääkis Pevkur.

"Aga seal on hulk väljakutseid, näiteks see, et erinevad relvasüsteemid /.../võivad kasutada ka erinevat tüüpi moona, nii et seetõttu on väljakutseid palju. Aga muud valikut pole, tuleb toota," lisas ta.

Pevkuri sõnul pandi Ramsteinis paika, kuidas hakkab toimuma moon tarneahel Ukrainasse. "On väljaõppekeskused, neis komplekteeritakse samamoodi erinevad üksused, ukrainlastega koos vaadatakse läbi logistikaahel, et ei tekiks troppe näiteks nende kolme riigi poolt Ukraina piiril, kus koondamiskeskused on. Loomulikult see on väga suur logistikaahel. Kui me kujutame ette, et on vaja sadu tanke liigutada Ukrainasse, on vaja sellega kaasa liigutada varuosi, kütust, palju muud varustust, siis see on väga suur logistiline ülesanne ja sellega tegeletakse, et see kõik saaks paika selleks hetkeks, kui Ukraina sõdurid on tankide väljaõppe lõpetanud," selgitas kaitseminister.

Ramsteini kohtumisel ei tehtud otsuseid Ukrainale hävituslennukite andmise kohta, kuid Pevkuri hinnangul selleni millalgi siiski jõutakse. Ta tuletas meelde, et ka tankide andmisega alguses venitati, aga kui Suurbritannia sellekohase otsuse langetas, siis tulid teised riigid järele.