Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu, teatas justiitsministeerium.

Aastaga suurenes ennekõike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23 protsenti enam kui aasta varem. Eeskätt varastati esmatarbekaupasid, nagu juust, vorst, šokolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Suurem osa kauplusevargustest olid süstemaatilised vargused.

Sõidukivarguste arv vähenes aastaga 17 protsenti. Järjepidevalt on vähenenud röövimised, mida registreeriti mullu kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul.

Kõige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende järel Pärnumaa ja Lääne-Virumaa.

Justiitsministeeriumi nõuniku Andri Ahvena sõnul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eeskätt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk täpsemalt 54 protsenti kõigist vargustest.

2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi põhjalikult analüüsida. Eesmärk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud.

"Täpsem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta võimaldab otsustada, kuidas oleks sääraseid kuritegusid võimalik ühe või teise inimeste grupi seas vähendada," ütles Ahven.