Samuti põlevkivienergeetikas tegutsev Viru Keemia Grupp (VKG) leiab, et Eesti Energia laen on ka neile positiivne uudis. "Meil endil ei ole õnnestunud õlitootmise finantseerimiseks välisfinantseeringut kaasata pankadest. Tundub et kui sinna kõrvale piisavalt ilusat juttu rääkida, on siiski mingid võimalused olemas," ütles Viru Keemia Grupi finantsjuht Jaanis Sepp ERR-ile.

Eesti Energia börsiteate kohaselt on suurlaen seotud kahe keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise peamise tulemusnäitajaga (ESG KPI): nii kohustusliku kui ka vabatahtliku süsinikuheite vähendamise ja taastuvenergia tootmisvõime suurendamisega. Ehk kuigi ettevõte plaanib laenurahaga peamiselt tagasi maksta septembris aeguvaid võlakirju, sai Eesti Energia uue laenu lubadusega keskkonnajalajälge vähendada.

Suurlaenu andmine toimus pankade koostöös. Protsessi juhtis Deutsche Bank. Eestis tegutsevatest pankadest osalesid sündikaatlaenu andmisel Luminor, LHV ja Citadele.

LHV sõnul ei oleks Eesti Energia saastamise vähendamise lubaduseta pruukinud laenu saada.

"Pangad peavad samamoodi lähtuma kliimaeesmärkide täitmisest ja taastuvenergeetika osakaalu suurenemisest. Mis võis olla keeruline, on see, et täna Eesti Energial põlevkiviõlist energia tootmise osakaal on suur ja see kahtlemata tingis olukorra, kus paljud kreeditorid ütlesid ära laenu osas," ütles LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.

Omaette küsimus on, kui palju mõjutasid Eesti Energia jaoks laenu saamist muud tegurid – intressimäärade tõus ja sõda Ukrainas. Nii VKG kui ka LHV ütlevad, et rahastamine on siinkandis keerukamaks muutunud.

"Viimasel poolel aastal on kogu meie piirkonna rahaturud ja rahaturgude intressimäärad oluliselt muutunud. Üheks põhjuseks on siin Vene-Ukraina sõda. Meid, Eestit vaadatakse ikkagi kui rinderiiki ja teiseks on tegelikult tõusvad intressimäärad, mis on tinginud olulisel määral võlakirjade hindade tõusu," rääkis Nuume.

"Endiselt turud ei toimi, mis puudutab täiendavat finantseerimist meie piirkonnas olevaid suuremaid soove. Endiselt on väga keeruline. Siin turul toimetavad sellised suured finantseerijad nagu EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), EIB (Euroopa Investeerimispank). Teised tavapärased turuosalised on kõik äraootaval seisukohal. Jätkuvalt on keeruline suurtele projektidele rahastust leida, kui need summad on üle 300 miljoni," märkis Nuume.

Nuume sõnul ootavad rahvusvahelised finantskontsernid peamiselt kahte asja – inflatsiooni langust ja sõja lõppu.

"Soovitakse näha, kas ja kuidas saadakse inflatsioon kontrolli alla ja milline on siis lõpuks selle kontrolli alla saamise hind, ehk siis, mis on juhtunud nende riikide majanduskasvuga," ütles Nuume.

Samas ütles Nuume, et mõnevõrra võis lihtsustada laenu kokkusaamist Eesti üldine välislaenu väike osakaal. "Aga ma arvan, et sellises suurusjärgus oli pigem ikkagi keeruline summat kokku saada. Aga see on jällegi sündikaadi korraldaja üsna tavapärane töö, et lõpuks saadki 24. tunnil teada, kas sa said raha kokku või ei saanud," rääkis Nuume.

Viide sellele, et Eesti Energial võis laenu saamine tavapärasest keerukam olla, on ka see, et kui saadava laenuga refinantseeritakse septembri lunastustähtajaga võlakirjad, siis ettevõtted ei eelista nii oma tegevust rahastada. Lasta pikaajalised laenud bilansis lühiajaliseks muutuda ja lüüa nii paigast erinevad suhtarvud. Ettevõtted eelistavad tavaolukorras pikaajalisi laene pikaajalistena hoida.

Kui suureks kujunes võetud laenu intress, Eesti Energia vastata ei soovinud.

Samuti ei tahtnud LHV intressi suurusest rääkida, öeldes vaid, et intressid on tõusnud nii ettevõtete kui ka riikide jaoks. "Rahale on tekkinud hind ja ka majandussurutisest on tekkinud risk, et investor võiks tahta saada suuremat tootlust võrreldes varasema perioodiga," rääkis Nuume.

VKG ütles, et kuigi nemad ei ole tükk aega laenu küsinud, võiks nende näitel intress vabalt olla kuus protsenti.

"Meil oli viimati laenumarginaal kolm protsenti pluss baasintress, mis täna on ise juba kolm protsenti. Juba selle intressiga on täna kuus. Ma millegipärast kipun arvama, et see intress oli kõrgem, aga ma ei tea. Ei oska spekuleerida," rääkis VKG finantsjuht Jaanis Sepp.

Eesti Energia pikemalt oma rahastamist praegu kommenteerima ei soostunud. Möödunud aasta auditeerimata majandustulemused käib ettevõte välja kahe nädala pärast, 28. veebruaril.