Koroonaviiruse leviku olukord püsib stabiilne

Teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa sõnul on koroonaviiruse leviku olukord praegu stabiilne ning ükski uus tüvi pole teisi üle võtmas. Peamiselt jõuavad viirusega haiglasse vanemad ja riskirühmas inimesed.
"Olukord on praegu stabiilne. Aga natuke kõrgevõitu stabiilne, võiks olla madalamal tasemel," ütles Maimets.
Reedese seisuga oli haiglaravil 118 koroonapositiivset inimest, neist kaks juhitaval hingamisel. Maimets märkis, et iga ka päev sureb üks-kaks koroonaviirusega inimest. "Tuleb vahet teha, kes on koroona tõttu haiglas ja kes on koroonaga haiglas. Kuskil kaks kolmandikku on need, kes on muul põhjusel haiglasse sattunud ja kellel on ka koroona. Kuskil 40-50 inimest praegu on neid, kes on seal koroona põhjusel. Viimasel nädalal kui ma ei eksi, siis üks inimene suri koroona põhjusel," rääkis ta.
"See pilt ei ole väga palju muutunud, iga nädalaga on see hospitaliseerimine läinud kümmekond inimest allapoole. Kui ma mõtlen, et eelmisel suvel oli koroonapositiivseid mingil hetkel haiglas 46, siis tahaks tegelikult seda pilti näha," ütles ta.
Maimetsa sõnul on praegu liikvel palju viiruse alamtüvesid, kuid positiivne on see, et ükski ei võta teistest üle. "Kui keegi hakkab üle võtma, siis on selge pilt, et tal on mingi paljunemiseelis," kirjeldas ta.
Kui peamiselt haigestuvad raskemalt pigem vanemad inimesed ja riskirühmad, siis viimasel nädalal on haigestumine kasvanud ka alla nelja-aastaste laste seas, rääkis Maimets. "Kas see on ühekordne hetkeline tõus või suurem trend, seda hetkel ei oska öelda," sõnas ta.
Haiglasse satuvad peamiselt vaktsineerimata vanemad inimesed
Viroloog Irja Lutsari sõnul on viiruseolukord praegu üsna prognoositav. "Ta ikkagi on ringluses, aeg-ajalt on rohkem, siis tekib mingi laine põhi, tuleb uus laine. Seda on näha kogu Euroopas, Ameerika Ühendriikides," ütles Lutsar.
Lutsar märkis, et omikroni tüvega seoses selliseid raskeid kopsukahjustusi, mis 2020. aastal Euroopas esinesid, on väga vähe.
Koroonaviiruse tõttu satuvad haiglasse peamiselt vanemaealised inimesed. "Mis endiselt hakkab silma ja enam kedagi ei üllata on see, et nii haiglasse sattunutest kui ka surnutest on vähemalt pooled vaktsineerimata. Kui vaatame, kui paljud inimesed on vaktsineeritud, siis üle 90 protsendi inimestest on antikehadega. Mis näitab, et kui inimene ei ole vaktsineeritud ja ka põdenud, siis lõpuks see viirus ta ka kätte saab," rääkis Lutsar.
"Koroonaviirus ei ole mitte esimene viirus. Terviseameti juhuseires on ta mõni nädal kolmandal, mõni nädal neljandal kohal. Esimesel on ikka gripiviirused," sõnas Lutsar.
Lutsari sõnul aitab ravile kaasa ka pikalt oodatud ravim Paxlovid. "Nii kaua kui mina olen andmeid näinud, siis kõik räägivad sama juttu, et Paxlovid tõesti vähendab haiglasse sattumise või raske haiguse, surma tõenäosust," ütles Lutsar.
Paxlovidi puhul on Lutsari sõnul murekohaks selle teiste ravimitega manustamisel avalduvad koostoimed, mis teevad paljudel ravimi kasutamise keeruliseks. "Just niisugused ravimid, mida igapäevaselt kasutatakse, vererõhuravimid, südameravimid," rääkis ta.
Maimetsa sõnul on Paxlovidi kättesaadavus positiivne, kuna mitmed eelmiste tüvede puhul töötanud raviotstarbelised antikehad on praeguseks viiruse muteerumisega oma mõju kaotanud. "Kui taas on tegemist riskigruppidega, siis Paxlovidi ka Eestis täiesti selgelt kasutatakse."
Teadusnõukoda koostab soovitusi kriisidega toime tulemiseks
Koroonapandeemia puhkemisel kokku kutsutud teadusnõukoda annab sellest aastast nõu sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna kriisijuhtimise meeskonnale.
Maimetsa sõnul on nõukoja põhitegevus praegu olukorda jälgida. "Oluline on jälgida haiglaseisu, viiruse muteerumist ja loomulikult seda, mis toimub teistes riikides ehk rahvusvahelist pilti."
"Suur osa meie tegevusest on seotud ka sellega, et katsume üldistada kriisi õppetunde. Kui me kriisist midagi ei õpi, siis oleme selle lihtsalt raisku lasknud. Samuti koostada ka soovitused võimalikeks uuteks kriisiperioodideks, mitte ainult Covidiga seoses, vaid ka teiste võimalike viirushaigustega. Paljud üleüldised põhimõtted kriisidega toimetulekuks kehtivad loomulikult erinevate viiruste ja isegi mitte ainult meditsiini, vaid ka energia ja muude kriiside puhul," rääkis Maimets.
Maimetsa sõnul plaanib nõukoda tulla õppetundide ülevaate ja tulevase tegevuskava esimese variandiga välja suveks.
Toimetaja: Barbara Oja