Ekspertide hinnangul eristuvad erakondade valimiskampaaniad üksteisest vähe

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigikogu valimistel on tänavu reklaam lubatud ka valimispäeval. Ekspertide hinnangul on erakondade valimiskampaaniad nende valimiste eel teineteisest vähe eristuvad, kuigi võimalusi silmapaistmiseks on.

Värvilised poliitikategelased torkavad tänaval kaugelt silma, sotsiaalmeedia kihab kampaaniasõnumitest ja televisioon on valimislubaduste pärusmaa. Õhus on tunda, et valimisteni on jäänud kaks nädalat.

"Ma kujutan ette, et väga paljudel on juba okserefleks, kui reklaamipaus algab. Mida edasi valimiste lõpuni, seda suurem see peab olema tõenäoliselt," ütles Kontuur Leo Burnett reklaamiagentuuri loovjuht Urmas Villmann.

Eelmiste riigikogu valimistega võrreldes on valimiskorras tehtud mõned muudatused ja peaaegu kõik valimisagitatsiooni piirangud on nüüd kehtetud.

"Ehk siis valimisplakatid võivad olla üleval kogu valimisperioodi aja, valimispäev kaasaarvatud. Ja samuti on tunnistatud kehtetuks ka aktiivse agitatsiooni keeld valimispäeval," rääkis valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Siiski ütlevad eksperdid, et kampaaniad on neil valimistel tagasihoidlikud ja teineteisest vähe eristuvad. Kasutatakse läbiproovitud taktikaid, riskitakse vähe. Nõustamisettevõtte Miltton juhi Annika Arrase sõnul paistavad seekord kõik erakonnad silma ülima patriotismi poolest. Sinimustvalge on jälle moes.

Loosungid jäävad nõrgaks

Neil valimistel peetakse parimaks Reformierakonna kampaaniat. See on klassikaline ning annab arusaadavalt sõnumi edasi, ütleb Tallinna Ülikooli turunduslektor Alar Pink.

Keskerakonnal on reklaamiagentuuri Urmas Villmanni hinnangul venekeelne loosung "Mõ za vas" paremini õnnestunud kui eestikeelne.

"Kuna Keskerakonna toetus põhineb enamalt jaolt venekeelsele elanikkonnale, Eesti inimesi toetab neid praegusel hetkel seitse protsenti, siis nendel nagu polegi võimalik nagu kõneleda kogu Eesti nimel. Tõenäoliselt siis väga ei panustatudki selle eestikeelse sõnumi korrektselt väljatöötamisele," ütles Villmann.

Sotsiaaldemokraatide loosung on Alar Pingi sõnul kõige ebaõnnestunum. "Me teame, et propaganda üks alustest on lihtsus. Tegelikult peaks asjad lihtsad olema. Ja kui sa nüüd valijale ütled, et "Toimetulek on julgeolek", siis ma pean mõtlema, et kuidas need omavahel seotud on. Need kindlasti on kuidagi, aga see peab olema päris suur mõttetöö minu jaoks," rääkis Pink.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on tänavu suurt rõhku pannud telereklaamile. Isamaa erakonnal on Villmanni hinnangul kõige õnnestunumad plakatid, kuid nõrk loosung.

Uued erakonnad värskust ei too

Kuigi uutelt erakondadelt võiks oodata ka uut moodi lähenemist, ei ole Parempoolsete kampaania ekspertide hinnangul piisavalt nähtav. Ka nende loosungist "Mõistuse hääl" puudub vajaminev emotsioon.

Eesti 200 programm on varem kampaaniaid koostanud ekspertide hinnangul paremini õnnestunud. Arrase hinnangul on Eesti 200 eelmiste valimistega võrreldes astunud sammu edasi, sest lillakad toonid ja superkangelased mängivad nende kasuks.

"Nad on esimest korda tänavapildis märgatavad, nii et kindlasti mängib kasuks. Kohalikel valimistel nende reklaamid olid sellised muhedad pastelsed, nii et keegi ei saanud arugi, et nad reklaami tegid. Selles mõttes on areng toimunud," rääkis Arras.

"Kui nad saavad nendega aktiveeritud noored, siis see on risk, mis võib-olla isegi tasub ära. Ma arvan, et põhivalijaskonna suhtes see risk võib-olla ei ole õigustatud," kirjeldas Pink.

Üldiselt on just risk see, mida erakonnad tänavu väldivad. Alar Pink toob välja kunagise Isamaa ja Res Publica õnnestunud reklaamikampaania, kus Tallinna TV otsesaate salvestusele ilmus IRL-i valimisloosung.

Aga mõni riskib ka tänavu. Kunagi varem pole valimiskampaaniad käinud nii aktiivselt sotsiaalmeedias. Ka Hiina lühivideote keskkond Tiktok, mida Riigi Infosüsteemi Amet peab turvariskiks, on valimiste eel täis poliitikute etteasteid.

"Pildis olekut see tekitab. Meelde jäämist tekitab. Noh, see on ise küsimus, millega sa tahad meelde jääda. Kas sa oled muhe naljamees või on sul mõni sisuline mõte ka, millega siis Eesti elu paremaks muuta," kirjeldas Arras.

Kampaaniarahastus on üha läbipaistvam

Ja ühestki valimisperioodist ei puudu kahtlused, kas mõni erakond end reklaamides üle lubatud piiri ei astu. Alates 2010. aastast jälgib erakondade tegevust Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, kellele enamasti erakonnad ise konkurentide üle kaebamas käivad.

Komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on erakondade tegevus aastatega muutunud üha läbipaistvamaks, kuid seadus ei võimalda kõiki pettusi läbi näha. Komisjon töötab kahel alusel.

"Üks on keelatud annetused, erakonnad võivad teatavasti raha saada füüsilistelt isikutelt, mitte ettevõtetelt. Ja teine on siis avalike vahendite kasutamine, mille all siis peetakse silmas kas riigieelarves või omavalitsuste eelarves olevast rahast ametipositsiooni kuritarvitades mingisuguste poliitiliste hüvede tekitamist," rääkis Tarand.

Kuna komisjon teeb järelevalvet, siis selgub alles pärast valimisi, mis seekord vussi keerati. Ekspertide soovitus erakondadele on enne valimisi hoiduda kampaaniat tehes skandaalidest. Igal juhul on vähe, mida seni pole tehtud.

"Pole olnud kampaaniat, kus ei tehta midagi, mis südamest naerma ajab. Pole olnud kampaaniat, kus ei tehta midagi, mille üle on lihtsalt piinlik. Ja siis on ka neid asju, kus saab öelda, et väga hästi professionaalselt tehtud," ütles Arras.  

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: