Allikad: Iraan rikastas uraani 84 protsendini

Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri inspektorid leidsid Iraanist 84 protsendini rikastatud uraani. Iraan lubas varem rikastada uraani vaid 60 protsendini.
ÜRO aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid tuvastasid Iraanis 84 protsendini rikastatud uraani, kinnitasid diplomaatilised allikad Bloombergile. Rikastatud uraani saab kasutada tuumarelva ehitamiseks.
Iraan on alates 2021. aastast rikastanud uraani 60 protsendini, kuid viimane leitud proov oli 84-protsendilise puhtusega. Tuumarelvade jaoks sobilik uraan on enamasti rikastatud 90 protsendini.
IAEA püüab praegu selgeks teha kas Iraan rikastas sihipäraselt uraani 84 protsendini või juhtus selle saavutamine tsentrifuugides kogemata. Enamus tuumareaktoreid kasutavad uraani, mis on rikastatud viie protsendini.
Bloomberg juhtis tähelepanu, et tegemist on teise korraga sel kuul kui IAEA inspektorid on avastanud seoses Iraani rajatistega kahtlaseid tegevusi. Veebruari alguses teatas Bloomberg, et Iraan modifitseeris enda uraani rikastamise tehnikat Fordow tuumarajatises.
Diplomaatiliste allikate kinnitusel ei tundu, et Iraan 84 protsendini rikastatud uraani sihipäraselt koguks, vahendas The Wall Street Journal. Kõrgetasemeline Iraani tuumaametnik eitas väiteid uraani rikastamisest üle 60 protsendi ning nimetas sellealaseid teateid laimuks ja faktide moonutuseks.
Iraani aatomienergiaorganisatsiooni esindaja Behrouz Kamalvandi ütles Iraani meediale, et üle 60 protsendi rikastatud uraani osakeste olemasolu ei tähenda veel nende rikastamist üle 60 protsendi. IAEA teatas, et on praegu Iraani võimudega kontaktis ning püüab verifitseerida agentuuri viimaseid leide.
The IAEA is aware of recent media reports relating to uranium enrichment levels in Iran. Director General @rafaelmgrossi states that the IAEA is discussing with Iran the results of recent Agency verification activities and will inform the IAEA Board of Governors as appropriate. pic.twitter.com/4Aqdq01Xr5
— IAEA - International Atomic Energy Agency ⚛️ (@iaeaorg) February 19, 2023
Iraani ja lääneriikide suhted on mitmel põhjusel pingestunud
Iraani ja lääneriikide suhted on viimasel ajal pingestunud. Iisrael süüdistas Iraani 10. veebruaril naftatankeri rünnakus Araabia merel, mis toimus peale droonirünnakud Isfahani pihta, mille tegijaks peetakse Iisraeli. Euroopa Liit ja USA on mõistnud hukka ka Iraani valitsuse vägivaldse valitsusvastaste protestide mahasurumise.
Iisrael on varem korduvalt hoiatanud, et nad ei lase Iraanil tuumarelva omandada. Riigi eelmine kaitseminister Benny Gantz kinnitas eelmise aasta lõpus, et Iisrael on märkimisväärselt suurendanud oma valmisolekut viimastel aastatel ning valmistunud võimalikuks rünnakuks Iraanile. Iisrael ja USA teatasid 2022. aasta juulis avalikult, et takistavad Iraanil tuumarelva omandada.
Tuumaleppe kohaselt pidi Iraan piirduma 3,67 protsendini uraani rikastamisega
Iraani ja maailma juhtivate riikide vahel varem kokku lepitud Iraani tuumakokkulepe sisuliselt lõppes, kui tollane USA president Donald Trump lõpetas USA osaluse leppes 2018. aastal. Leppe eesmärgiks oli sanktsioonide leevendamise abil motiveerida Iraani mitte ehitama tuumarelva. Peale leppe lõppu laiendas Iraani režiim oma tuumaprogrammi. Tuumaleppe käigus lubas Iraan, et rikastab uraani vaid kuni 3,67 protsendini 15 aastaks.
Teheran eitab, et nende eesmärgiks on ehitada valmis tuumarelv. IAEA peadirektor Rafael Grossi nimetas tuumalepet eelmine kuu tühjaks kestaks ning hindas, et Iraanil on piisavalt tuumamaterjali mitmeks tuumarelvaks, kui riigi režiim peaks vastava poliitilise otsuse tegema.
Iraani valitsusametnikud on öelnud, et nad soovivad tuumalepet jätkata, kuid USA ja Euroopa riikide sõnul on iraanlaste senised ettepanekud selle jätkamiseks olnud vastuvõetamatud. Laupäeval arutasid viimaseid Iraani tuumaarenguid USA välisminister Antony Blinken koos oma Briti, Saksa ja Prantsuse ametikaaslastega Müncheni julgeolekukonverentsi raames.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Bloomberg, WSJ