Punasümbolite seaduse edasine käik sõltub presidendist
Riigikogus vastu võetud seadus, mis peaks kaotama hoonetelt viisnurgad ja muu punasümboolika, ei pruugi jõustuda. Riigikogu õigusosakonna viidatud puuduseid seadusandjad ei arvestanud ja nüüd peab otsustama president Alar Karis, kas seadus välja kuulutada. Kui Alar Karis seda ei tee, pole praegusel parlamendikoosseisul enam aega, et seda seadust parandada.
Riigikogu kiitis eelmisel kolmapäeval heaks punasümboolika seaduse, kuigi parlamendi õigusosakond leidis oma analüüsis, et seadus on vastuolus põhiseadusega. Seadus annab aluse avalikust ruumist punasümboolika eemaldamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Analüüsi järgi pole aga arusaadav, mil määral on hoone osa avalikult nähtav ja kas see osa on omakorda vaenu õhutav. Probleeme nähakse ka sellega tegeleva valitsuskomisjoni rollis ja pädevuses. Justiitsministeeriumi hinnangul on seadus vastavuses põhiseadusega.
"Nii eelnõud välja töötades kui ka hiljem riigikogu õigusosakonnainimeste seisukohale tagasisidet andes me analüüsisime selle veel kord läbi. Meie ministeeriumi juristid leiavad, et seal neid probleemkohti ei ole, mis on välja toodud," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa).
Ainsa fraktsioonina hääletas seaduse vastu Keskerakonna fraktsioon. Fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et eelnõu on laialivalguv ja menetlemise jooksul jäi näiteks arusaamatuks, mida tähendab mõiste vaenu õhutav hoone.
"Üks ohumärk selles eelnõus, mille kohta me juba alguses tegime märkuse, on see, et juhul kui nõuetele vastavusse need hooned ei viida, siis on võimalik terve hoone lammutada," lausus Kovalenko-Kõlvart.
Danilson-Järg märkis, et säte ise ütleb, et juttu on hoone osadest. "Eelkõige just sellistest osadest, kus on mingisuguste okupatsioonivõimude sümboolikat," sõnas Danilson-Järg.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal ütles, et õigusosakonna kriitikast räägiti justiitsministeeriumiga ning viimane nõustus ühe muudatusega, et punasümboolika eemaldamiseks on aega kolme kuu asemel kuus kuud. Eelnõu võeti siiski vastu ja lõplik otsus jäeti presidendile.
"Saali istungjärkude aeg saab otsa ja algataja esitas vastuanalüüsi, kus ta ütles, et nende hinnangul on kõik proportsionaalne. Siis otsustasime neid erinevaid seisukohti kaaludes presidendile saata. Ja kui see peaks tagasi tulema siis saab uus kooseis hakata seda vaatama ja parandama," rääkis Michal.
Seadus sai heakskiidu juba möödunud nädala kolmapäeval, kuid pole siiani presidendini jõudnud. Michali sõnul vajab eelnõu veel vormistamist. Kui see lõpuks Kadriorgu jõuab, on presidendil otsustamiseks aega kaks nädalat. Riigikogu praegune koosseis lõpetab töö neljapäeval.
Toimetaja: Aleksander Krjukov