Esmaspäeval tõusis taas heitmekvoodi hind, päeva lõpuks maksis üks tonn õhkupaisatud CO2-e 98 eurot ja 30 senti. Analüütikud hindavad, et lähiajal võib hind ületada 100 euro piiri. Põhjuseks on suur nõudlus.

Euroopas ennustatakse järgmisel nädalal külma tuulevaikset ilma, mis tähendab, et elektrit tuleb tootab rohkem kivisöest, gaasist ja põlevkivist. Lisaks läheb Euroopa majandusel paremini kui kardeti – ehk ettevaatlikult paika pandud tootmismahtusid suurendatakse.

Kuid hinnatõus aasta alguses toimus ka eelmisel aastal, ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Imre Banyasz. Euroopa heitmekvootide süsteem toimib aastase tsükliga, märtsiks peavad ettevõtted viimase aasta kohta esitama aruanded.

"Aprilli lõpuks peavad nad tagama, et nende kontol on piisavalt ühikuid. Tegelikul aasta algus ongi see aeg, kus ettevõtted hakkavad rohkem kauplema, et vajaminevate ühikute kogus endale kindlustada," rääkis Banyasz.

Kuna ka Eesti Energia peab kvoote ostma tootmisest sõltuvalt, mõjutab kõrgem hind ka Eestis elektrihinda, tõdes Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

"Kui seda ette osta, siis peaks panema palju likviidset vara sinna kinni, selle asemel, et võib-olla mingeid muid investeeringuid teha. Pigem keskenduvad suurelektritootjad oma põhitegevusele – elektritootmisele ja selle optimeerimisele – mitte niivõrd CO2 turul positsioonile sisse võtmisele," ütles Miller.

Põlevkivi ning kivisö jaamades toodetud elektri hinnale lisab iga euro heitmekvoodi hinnast 0,9 eurot MWh kohta. Kuid Miller rõhutas, et see ei ole kõige olulisem mõju elektrihinnale. Eestis tarbitud elekter ei tule ainult põlevkivist - seega mõjutab lõplikku hinda rohkem ilm, gaasihind, suuremad hooldustööd ning Põhjamaades toimuv.

Kui tõenäoliselt CO2 kvootide turg pärast aprilli rahuneb ning aasta keskmine hind tuleb ikka madalam, siis aastast aastasse kvootide pakkumist tasapisi vähendatakse. Kui nõudlus püsib – kasvab ka hind.

"Pikemas perspektiivis liigub see aina ülespoole. Selles võib kindel olla. Selle vastu on teada, et kõige parem rohi on rohkem taastuvat [elektrit], et sellest CO2 sõltuvusest jagu saada," arvas Olavi Miller.