Mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) analüütik Jack Watling rõhutas oma hiljutises arvamusloos, et Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks vajalik diplomaatiline lähenemine vajaks ümber mõtestamist. Watlingu sõnul tuleks rõhk võimalikelt Ukraina järeleandmistelt viia aruteluni selle üle, mis sunniks Venemaad järeleandmisi tegema.

Jack Watling juhtis tähelepanu, et praegu on Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks kaks lähenemist rohkem esiplaanil kui teised. Esimese kohaselt võidab Ukraina siis, kui on vabastanud kõik okupeeritud alad. Teise kohaselt lõppevad kõik sõjad rahuläbirääkimistega ning rahukõneluste käigus tuleb järeleandmisi teha.

Kumbki narratiiv ei arvesta Venemaa juhtkonna arusaamaga, mille kohaselt usutakse võitu sõjas ja läbirääkimised Ukrainaga oleks mõeldud vaid Ukraina õõnestamiseks. Kuniks Venemaa juhtkonna mõtlemine ei muutu, sõda ei lõppe.

Venemaa definitsioon sõja võidu kohta on alates 2022. aasta veebruarist korduvalt muutunud, kui Kiiev ei langenud, Euroopa ei allunud Vene energiakandjate šantaažile ning Vene väed ei saavutanud suurt edu Donbassis, järjestas Jack Watling Vene-Ukraina sõja etappe. Viimane Venemaa uskumus tundub olevat, et Ukrainat toetavatel lääneriikidel saab otsa laskemoon, raha või tähelepanu. See viimane teooria võib olla sama ekslik kui eelmised, kuid läheb kauem aega, kuniks Vene juhtkond sellest loobub.

Jack Watling rõhutas, et Kreml tegelikult suudab olukorra muutustele reageerida – suurte kaotuste tõttu tõmmati väed Kiievi lähistelt välja ning kurnamislahingute tõttu taganeti ka Hersoni linnast ja Dnipro läänekaldalt. Seega on võtmeküsimus, kuidas näidata Venemaale, et Venemaa ei suuda pikalt kestvat sõda võita.

Kuniks Venemaa juhtkond ei usu, et nende seisund lahingutandril kehveneb, ei pea Venemaa tõsiselt läbirääkimisi. Kui praegu nõuaksid Ukraina partnerid rahuläbirääkimiste algatamist, siis ei taganeks Venemaa ühestki oma nõudmisest, nõudes samal ajal kõike ja lepiks piiratud Ukraina järeleandmistega. Neid järeleandmisi saaks Moskva siis nimetada progressiks, kuniks Venemaa sõda hiljem taas jätkab. Jack Watling rõhutas, et sellise stsenaariumi puhul puudub mehhanism uue sõja ennetamiseks tulevikus.

Tulenevalt eelnevast kontekstist on arutelud järeleandmistest ja julgeolekutagatistest Venemaale praegu ebaolulised, rõhutas Jack Watling. Seega sõltub tulevaste rahuläbirääkimiste edu Ukraina armee edust. Kreml on Watlingu sõnul nõus pidama kõnelusi ainult siis, kui nende sõjaline olukord lahingutandril selgelt kehveneb.

Seega on Jack Watlingu hinnangul parim viis sõda lühendada anda selgelt mõista, et lääneriigid on valmis Ukrainat pikalt toetama. Igakuiste relvatarnete teadete asemel peaks tulema lubadused, mis ulatuvad ajaliselt järgmisse aastasse koos vajalike kaitsetööstuse investeeringutega, mis sellised teated usutavaks teeksid.

Jack Watling möönab, et kindlasti võidakse kõnelustel teha vastastikuseid järeleandmisi, kuid läbirääkimiste alguspunktiks ei saa olla Ukraina järeleandmiste ette teatamine. Seega peaks Ukraina partnerid hoopis panema rõhku enda nõudmistele, mis annaks Ukrainale läbirääkimistel jõuõla.