Keskkonnaministri Madis Kallase ainuotsusega väheneb riigimetsa uuendusraiete pindala järgmisel viiel aastal 10 490 hektarilt 9180 hektarile. RMK juht Mikk Marran on rahul, et kolm kuud oodatud otsus on viimaks tehtud, ehkki lootis, et aastaseks raiemahuks kinnitatakse tuhande hektari võrra suurem arv, nagu ta ise ministrile välja pakkus.

"Praegu meil on see küür, mida saame uuendada seoses sellega, kui palju metsa istutati pärast Teise maailmasõja lõppu ja palju metsa on just praeguseks küpseks saanud. Pikemas perspektiivis raiemaht hakkabki vähenema. Kui me räägime siin 30-40 aasta perspektiivist, siis meie esialgsete hinnangute põhjal uuendusraiete mahuks kujuneb umbes 7000-7500 hektarit aastas," sõnas Marran.

Ka metsatöösturid pole uue otsusega rahul.

"Meie arust on sellise otsuse langetamine vale. Sellel on paratamatud tagajärjed nii meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimele kui ka maapiirkondade tööhõivele ja ka riigieelarvele. Nii riigimetsa kui ka erametsa auditeerivad mitu korda aastas sõltumatud osapooled. Seni ei ole ühtegi indikatsiooni, et meie tegevus ei oleks vastavuses jätkusuutliku metsamajandamisega. Ministri määrus vähendab raiemahtu eeskätt männikutes, mis on puidutööstuses enim väärindamist leidev puuliik," sõnas metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

"Männiku raiest on meil 70-80 protsenti palk ja seda me täna suuresti ekspordime. Pabereid või pelleteid või küttepuud sealt tekib väga vähe. Kõige valusamalt puudutabki see muudatus Eestis puitu väärindavat tööstust, mis kohapeal sellest männist teeb kõigepealt saematerjali, siis liimpuidu, siis võib-olla puitmaja ja selle järel ekspordib, jättes Eestisse suures hulgas väärtust," sõnas Välja.

Looduskaitsjad on aga rahul, et minister raiemahtu vähendas, ehkki nad ei pea vähendamist piisavaks.

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo ütles, et looduskaitsjate hinnangul tuleks raiemahte riigimetsas vähendada veelgi. "Aga keskkonnaministri samm on kindlasti hea algus. Kui me teame, et käesoleval aastal raiutakse riigimetsas vähem vanu metsi, siis see kindlasti tähendab seda, et meie metsadesse jääb selle raiumata osa võrra rohkem süsinikku ja rohkem elupaiku liikidele," ütles Kuresoo.

RMK juhil on plaan minna pärast valimisi järgmise ministri vaibale, et ikkagi suuremat raiemahtu välja kaubelda, eeskätt kuuseüraski kahjude arvelt, mis selguvad lähikuudel. Riigimetsad moodustavad kolmandiku aastasest toorainemahust. Ülejäänud kaks kolmandikku tuleb kas erasektorist või välismaalt.