Eesti on Venemaaga kaubavahetuse kokku kuivamisega hästi toime tulnud

Eesti kaubavahetus Venemaaga on oluliselt vähenenud ning osa varem kõige tähtsamaid importkaupasid ei tooda Venemaalt enam üldse. Eesti majandus on sellega hästi toime tulnud.
Statistikaamet juhtivanalüütik Evelin Puura ütles, et eksport Venemaale mullu vähenes eelneva aastaga võrreldes vaid protsendi. Samas on hinnad tõusnud 20 protsenti, seega on mahult eksport vähenenud rohkem. Eksporditakse põhiliselt erinevaid masinaid ning seadmeid.
"Nüüd on neid tunduvalt vähemaks jäänud. Suured kopplaadurid ja ekskavaatorid, igasugused seadmed maakide ja kivide [kaevandamiseks või töötlemiseks], elektroonika, integraallülitused ja sellised asjad on ära kadunud või väga väheseks jäänud," rääkis Puura.
Import kukkus 14 protsenti.
"Jaanuar, veebruar, märts, aprill ikka import Venemaalt kasvas – 50 protsenti, 23 protsenti. Alates augustist hakkas väga oluliselt vähenema, üle 50 protsendi iga kuu."
See käib kokku sanktsioonide jõustumisega ajaga, selgitas Puura. Mõned kaubad, mida varem toodi mahult palju, on nüüdseks impordistatistikast täiesti kadunud, näiteks erinevad kütteõlid, saelauad, vineerspoon, metalltooted.
Detsembris importis Eesti Venemaalt kõige rohkem naftaõli, haruldasi muldmetalle ning tekstiilist kotte kaupade pakendamiseks. Tähtsamate importkaupade tabel on seega aasta varasemaga võrreldes üsna segi paisatud.
"Ei ole ühtegi kaupa sellist, mis oleks võrreldes aasta algusega oluliselt kasvanud. Pigem on jäänud samaks, kui see ei ole sanktsiooni all kaup, või on natuke vähenenud. Kogu kaubavahetus Venemaaga on märgatavalt kokku kuivanud," ütles Puura.
Ka ei ole neile kaupadele veel mujalt samas mahus asendust leitud ehk kokku impordib Eesti üldse vähem. Samas on majandus üllatavalt hästi vastu pidanud, ütles Tallinna Tehnikaülikooli lektor ning Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
"See Venemaaga kauplemise valdkond ei ole ikka otseselt puudutanud suuremat osa Eesti töötajatest. Võib küll olla investeeringuid, mille puhul on realiseerunud riskid, aga majandus tervikuna on esimese sanktsioonide aasta jooksul väga hästi šokiga toime tulnud, arvestades selle ulatust," rääkis Luikmel.
"Tööpuuduse lainet, nagu me nägime näiteks 1998. aastal, kui Eestis tööpuudus Vene kriisi tõttu tõusis üle 20 protsendi, seda me täna kusagilt ei näe."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi