Valgevene partisanid teatasid esmaspäeval pühapäevasest rünnakust Vene sõjaluurelennuki pihta. Praegu pole veel kindlaid tõendeid rünnaku toimumisest ning selle edust. Väidetavat rünnakut kommenteeris ka teisipäeva hommikul Briti kaitseministeerium, kelle hinnangul on tegu olulise rünnakuga, kui see tõele vastab.

Vene õhuväe A-50 luure- ja juhtimislennukit kasutatakse üldise õhuruumi lahingupildi tekitamiseks ning lennuki abil koordineeritakse hävituslennukeid. See tähendab, et muude ülesannete hulgas on sellel oluline rolle Vene raketirünnakute koordineerimisel. Sisuliselt on tegu suure lendava radariga, selgitas BBC.

Õhuradarlennukeid nagu Vene A-50 on vaja õhuruumi kontrollimiseks, mille raames on vaja tuvastada õhusihtmärke ning koordineerida ja juhtida hävituslennukeid. Peale õhusihtmärkide saab sellise lennukiga jälgida ka maapealseid sihtmärke nagu radarid.

Lääneriigid kasutavad samasugused AWACS-i (Airborne Warning and Control System) tüüpi lennukeid Ukraina ja Vene ning Valgevene õhuruumi jälgimiseks. Nendelt nähtud teave edastatakse ukrainlastele.

Vene A-50 radarlennuki tähtsust kinnitas esmaspäeval ka Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat, kelle sõnul üritavad Vene väed droonirünnakutega peilida välja Ukraina õhutõrjepositsioone. Selleks tõuseb Vene droonirünnaku ajal õhku Vene A-50, et tuvastada õhutõrje raketisüsteemide asukohti ja liikumisloogikat.

Kreml pole väiteid rünnaku kohta kommenteerinud. Venemaal on A-50 lennukeid kokku ainult üheksa väitis hiljuti Valgevene opositsiooniline liikumine Belaruski Hajun (Беларускі Гаюн) ning ainult kuus on moderniseeritud A50-U.

Briti kaitseministeerium kinnitas teisipäeva hommikul, et Vene õhuväel on peale rünnakut töökorras kuus A-50 lennukit, kuid britid ei täpsustanud, kas need kõik kuus töös olevat lennukit on ka moderniseeritud. Belaruski Hajun teatas teisipäeval, et Matšulitši lennuväljale saabus üks A-50 teeninduskeskuse lennuk, mis võib olla järjekordne tõend pühapäevasest rünnakust.