Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 29. mail kell 20.31:

- Vene ründedroon tabas kortermaja Rumeenias;

- Von der Leyen: Venemaa on Rumeenia drooniintsidendiga ületanud järjekordse piiri;

- Ukraina ründas naftatöötlemistehast Volgogradis ja naftahoidlat Jaroslavlis;

- Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak;

- Fedorov arutas USA kongresmenidega õhutõrjet ja tehnoloogiapartnerlust;

- Ukraina suurendab tänu Euroopa Liidu laenule järsult kaitsekulutusi;

- Venemaa lükkas tagasi USA üleskutse hoiduda Kiievi ründamisest;

- Ukraina piloodid saavad juba Gripeni hävitajatel väljaõpet;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit.

Soome saadab Ukrainale 128 miljoni euro väärtuses kaitseabi

Soome saadab Ukrainale järjekordse kaitseabi paketi, teatas reedel kaitseministeerium. Paketi väärtus on ligikaudu 128 miljonit eurot.

Tegemist on Soome 33. kaitseabi paketiga Ukrainale. Seni on Soome tarninud Ukrainale kaitsematerjali kokku 3,4 miljardi euro väärtuses.

Seekord saadetakse Ukrainale nii kaitseväe varudest loovutatavat kui ka kodumaiselt tööstuselt hangitud varustust. Operatiivsetel põhjustel ei avalda kaitseministeerium täpsemat teavet paketi sisu, tarnimisviisi ega ajakava kohta.

Vene ründedroon tabas kortermaja Rumeenias

Venemaa korraldatud õhurünnaku ajal Ukraina Odessa oblastile sattus ööl vastu reedet üks droon Rumeenia õhuruumi ja lendas piiriäärse Galati linna elumajja, vigastades kergelt kahte inimest.

"Esialgsete teadete kohaselt kukkus Vene droon Rumeenias Galati linnas kortermajja. Juhtum leidis aset vahetult pärast seda, kui võimud andsid õhuohu hoiatuse," vahendas Ukraina väljaanne RBK-Ukraina.

Kell 2.42 hakkasid meedias ilmuma teated, et Galati elamusse on kukkunud droon. Eeldati, et tegemist oli Vene drooniga, kuna Venemaa viis samal ajal läbi ulatuslikku droonirünnakut Odessa oblastis. Galati asub selle naabruses.

Drooniintsidenti kinnitas hiljem Rumeenia hädaolukordade reageerimise amet (ISU). Selle avalduse kohaselt kukkus droon elumajja, põhjustades plahvatuse ja tulekahju kümnendal korrusel asuvas korteris.

A Russian Shahed drone crossed the border into Romanian space and struck a high-rise building in Galati. The explosion triggered a fire. Reports of multiple wounded. pic.twitter.com/AQDr6yb9Wh

— (((Tendar))) (@Tendar) May 29, 2026

Kohalike võimude teatel sai rünnakus vigastada kaks inimest ja kahjustatud hoonest evakueeriti 70 elanikku.

Hädaolukordadele reageerimise ametkonda juhtiv siseminister Raed Arafat ütles eraringhäälingule Digi24, et droon kahjustas hoone kahte trepikoda ja viit maja ees seisnud autot.

"ISU töötajad Galațis saabusid sündmuskohale intsidendiga tegelema ja piirkonna turvalisust tagama teiste siseministeeriumi üksuste ja spetsialiseeritud meeskondade toel. Kaks põlevas korteris viibinud inimest suutsid ise sealt väljuda. Praegu pole kannatanuid," teatas amet.

Postitust uuendati hiljem. Uue teabe kohaselt anti kahele kergelt viga saanud inimesele abi juba sündmuskohal. Päästjad kustutasid ka tulekahju.

Sündmuskohale saadeti plahvatustele spetsialiseerunud uurimisrühm, mis koosneb kriminaaluurimise osakonna ja Rumeenia politsei peainspektsiooni riikliku kohtuekspertiisi instituudi liikmetest, teatasid võimud.

Romania's Ministry of Defense has confirmed that a one-way attack drone entered Romanian Airspace tonight during a Russian attack on Ukraine, being tracked until it struck a block of residential flats in the Eastern Romanian city of Galați. Two F-16 Fighter Falcons with the Air… pic.twitter.com/YgANhYyFPT

— OSINTdefender (@sentdefender) May 29, 2026

Tabamust kinnitas ka Rumeenia kaitseministeerium, mis teatas oma avalduses, et öösel sisenes Venemaa rünnaku käigus Ukrainale Rumeenia õhuruumi ründedroon. Drooni jälgiti kuni see tabas elamukvartalit Rumeenia idaosas Galați linnas. Enne kokkupõrget tõusid Fetești 86. õhuväebaasist kell 01:19 õhku kaks lahinguteenistuse hävitajat F-16 Falcon, mida toetas Rumeenia õhujõudude helikopter IAR 330 SOCAT. Pilootidel oli luba sihtmärke tulistada kogu Rumeenia õhuruumis viibimise aja jooksul, seisis teates.

Ida-Rumeenias asuv Galati asub vaid 10 kilomeetri kaugusel Moldova, Rumeenia ja Ukraina piiride kolmikpunktist, Odessa oblasti lähedal.

Tonight, a Russian Shahed attack drone hit a NATO member state, striking a Romanian apartment building in the city of Galați. pic.twitter.com/EC8xXZTbQC

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 29, 2026

Vene droonid on Ukrainale tehtud rünnakute käigus korduvalt sisenenud NATO-sse kuuluva Rumeenia territooriumile.

Rumeenial on Ukrainaga 650 kilomeetri pikkune maismaapiir ning riik on 28 korral registreerinud oma õhuruumi rikkumisi Venemaa droonide poolt, teatas Rumeenia kaitseministeerium reedel. Ministeerium lisas, et on leidnud 47 korral Rumeenias alla kukkunud droonitükke.

Reedene intsident oli aga esimene kord, kui droon tabas tihedalt asustatud piirkonda ja põhjustas vigastusi, ning see suurendab tõenäoliselt pingeid NATO idatiival ajal, mil Ukraina liitlased on mures sõja leviku pärast üle tema piiride.

RBK-Ukraina meenutas, 2. mai öösel rikkus Venemaa droon Ukrainale tehtud rünnaku ajal Rumeenia õhuruumi ning Rumeenia saatis seetõttu välja oma hävitajad F-16. Samuti avastati 25. aprilli öösel Rumeenias droonitükke. Väidetavalt kahjustas intsident elektriposti ja elamu juurdeehitust.

16. mail teatas Rumeenia kaitseministeerium, et Ukraina piiri lähedal asuvalt kinnistult avastati lõhkemata mürsk. "Tehnilised kontrollid kinnitasid kahe kilogrammi (4,4 naela) lõhkeaine olemasolu mürsu korpuses," seisis avalduses.

Eraldi intsidendis leiti Rumeenia loodeosas Maramuresi maakonnas Basesti lähedalt lõhkelaenguta droon, misjärel kehtestati piirkonnas turvakaalutlustel piirangud, teatas riiklik ringhääling TVR neljapäeva hilisõhtul kohalikele võimudele viidates. TVR lisas, et võimud uurivad drooni päritolu, mille tiibade siruulatus oli teate kohaselt umbes kolm meetrit ja seda, kuidas see piirkonda sattus.

Ukraina võimud teatasid samal ajal, et Odessa oblastis asuvat Izmaili sadamat rünnati reede varahommikul mitme drooniga. Rumeenia piiri lähedal asuv Izmail on koduks Doonau jõe ääres asuvale Ukraina suurimale sadamale ning on sageli sihikule võetud strateegiliselt oluline koht.

Ukraina droonid on viimastel nädalatel sattunud korduvalt Balti riikide õhuruumi, külvates segadust ja suurendades pingeid Venemaaga.

19. mail lasi Balti õhuturbemissioonil olev Rumeenia hävitaja Kesk-Eestis alla Eestisse sattunud drooni.

Putin: keegi ei saa öelda Rumeenias alla kukkunud drooni päritolu

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin seletas reedel, et on liiga vara öelda, kas Rumeenias alla kukkunud droon oli Vene päritolu ning nõudis Moskvale tõendite esitamist.

"Sain just enne siia saali sisenemist teada, et midagi juhtus väidetavalt meie drooniga," ütles Putin pressikonverentsil Kasahstani pealinnas Astanas.

"Keegi ei saa öelda ühegi õhusõiduki päritolu enne, kui on läbi viidud ekspertiis," ütles Putin pressikonverentsil Kasahstanis. "Kui meile esitatakse objektiivsed andmed, siis me hindame, mis juhtus," lisas Putin.

Von der Leyen: Venemaa on Rumeenia drooniintsidendiga ületanud järjekordse piiri

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles reedel, et Venemaa on ületanud järjekordse piiri, kui üks tema droonidest tabas öösel Ukraina vastu korraldatud õhurünnaku käigus naaberriigis Rumeenias eluhoonet ja vigastas seal vähemalt kahte tsiviilisikut.

"Oleme Rumeenia ja selle rahvaga täielikult solidaarsed," kirjutas von der Leyen ühismeediakanalis X avaldatud postituses. "Jätkates oma julgeoleku ja heidutuse tugevdamist, eriti meie idapiiril, jätkame surve suurendamist Venemaale."

Von der Leyen lisas, et Euroopa Liit valmistab ette 21. sanktsioonipaketti Venemaale.

Ukraina ründas naftatöötlemistehast Volgogradis ja naftahoidlat Jaroslavlis

Ukraina korraldas ööl vastu reedet õhurünnaku Venemaal Volgogradis asuvat naftatöötlemistehast ning Jaroslavlis paiknevat kütusehoidlat.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas reede hommikul, et Ukraina ulatuslik droonirünnak tabas öösel Volgogradi kütuse- ja energiarajatist.

Venemaa sõltumatu uudistekanal Astra teatas ühismeediakeskkonnas Telegram, et Venemaa suure energiaettevõtte Lukoili omanduses olev rafineerimistehas Lukoil-Volgogradneftepererabotka süttis Ukraina droonirünnaku tagajärjel.

Volgograd isn't sleeping tonight — their oil refinery is under attack by Ukrainian drones. pic.twitter.com/IVyR8pe2WB

— △ (@TheDeadDistrict) May 29, 2026

Tegemist on Venemaa ühe suurima ja Volgogradi oblasti kõige suurema naftatöötlemistehasega. Tehase tootmisvõimsus on üle 15 miljoni tonni naftat aastas ja see toodab bensiini, diislikütust, lennukikütust, kütteõli, bituumenit ja muid naftasaadusi. Sõja ajal on seda rünnatud vähemalt kümnel korral. Viimane rünnak toimus veebruaris, pärast mida tehas suleti täielikult. Seda rünnakut kinnitas ka Ukraina vägede peastaap.

Droonid ründasid ka lähedal asuvas Volgogradi oblastis Volžski linnas asuvat sünteetilise kiu tehast. Üks inimene hukkus ja kaks said vigastada, teatas The Moscow Times.

Samuti sai kahjustada Volgogradi Krasnooktjabrski rajoonis asuv mitmekorruseline elamu, väitis Botšarov. Tema sõnul põhjustasid droonirusud tulekahjusid, mis kustutati kiiresti.

Jaroslavli oblasti juhi Mihhail Jevrajevi teatel tabas neljapäeva õhtul droonirünnak ka Jaroslavli oblastit.

"Tööstuskütuse hoidlad said pihta. Päästeteenistused kustutavad tulekahju. Ohvreid pole," kirjutas Jevrajev ühismeedias. Ta teatas ka liikluspiirangutest linna äärealadel Moskva suunas kulgevatel teedel.

Overnight, the Forces of Good paid a visit to Yaroslavl.

Authorities closed a major highway leading out of the city toward Moscow after reports of an attack.

The area hosts the Yaroslavl Oil Refinery — one of Russia's key fuel production facilities. If confirmed, another… pic.twitter.com/r7RbyILHSx

— AnatolijUkraine (@AnatoliUkraine) May 29, 2026

Astra teatel asub Jaroslavlist Moskovski prospekti ja Edela ringtee ääres suur tööstustsoon. Seal paiknevad naftatöötlemis- ja kütuserajatised, sealhulgas Slavneft-Jaroslavnefteorgsintez (YANOS) ja Jaroslavli Spetstorg Plus naftahoidla. Viimase mahutavus on 300 000 kuupmeetrit vedelkütuseid. Tööstustsoonis asuvad ka bituumenitehas ja soojuselektrijaam.

Venemaa kaitseministeeriumi ülevaate kohaselt tulistati öö jooksul Venemaa territooriumi kohal alla 208 Ukraina drooni. Droone tõrjuti Belgorodi, Brjanski, Vladimiri, Voroneži, Volgogradi, Kurski, Orjoli, Rostovi, Saratovi, Tveri ja Jaroslavli oblasti, samuti Krasnodari territooriumi kohal ning okupeeritud Krimmi poolsaare õhuruumis.

Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak

Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit neljapäeval droonirünnak.

Tankerid James II, Altura ja Velora olid rünnakute ajal kõik umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust, vahendas The Kyiv Independent uudisteagentuur Reuters teadet. Meeskonnaliikmete vigastustest ei teatatud. Kõik kolm tankerit olid varem identifitseeritud kui Venemaa varilaevastiku kuuluvad alused.

Sotsiaalmeedias leviva info kohaselt sai tankeril James II tabamuse masinaruum, teiste laevade kahjustuste kohta infot veel ei ole.

BOOM: UKRAINE JUST TORCHED RUSSIA'S SHADOW FLEET — 50 MILES OFF TURKEY! Ukrainian naval drones slammed THREE Russian shadow tankers in the Black Sea:
• JAMES II (engine room hit — dead in the water)
• VELORA & ALTURA (direct strikes)
This is Putin's oil money pipeline… pic.twitter.com/hnTUDJvMs9

— Chuck Pfarrer | Indications & Warnings | (@ChuckPfarrer) May 28, 2026

Venemaa kasutab oma vananevatest ja sageli alakindlustatud tankeritest koosnevat varilaevastikku, et mööda hiilida rahvusvahelistest sanktsioonidest oma naftakaubandusele. Lääneriikide esindajad on väljendanud ka muret, et laevad võivad olla seotud laiema Venemaa hübriidtegevusega Euroopas, sealhulgas spionaaži ja droonioperatsioonidega.

Ukraina pole teateid kommenteerinud, kuid viimastel kuudel on Ukraina pikamaa droonid sihikule võtnud Venemaa varilaevastiku tankereid Vahemerel ja Türgi Musta mere rannikul. Venemaa täiemahulise sissetungi algusest peale on Ukraina korduvalt kutsunud partnereid üles kaasajastama seadusandlust, et Venemaa varilaevastiku all tegutsevaid laevu saaks arestida ja nende naftat Euroopa julgeoleku toetamiseks ümber suunata.

Fedorov arutas USA kongresmenidega õhutõrjet ja tehnoloogiapartnerlust

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov arutas neljapäeval USA kongresmenide Richard Blumenthali ja Jim Himesiga Ukraina strateegilisi kaitseprioriteete, milles keskenduti õhutõrjele, toetusele lahinguväljal ja tehnoloogilisele koostööle.

"Ballistilised raketid jäävad üheks suurimaks väljakutseks Ukraina taeva kaitsmisel. Seetõttu on kriitilise tähtsusega jätkata (õhutõrjesüsteemides Patriot kasutatavate - toim.) rakettide PAC-2 GEM-T ja PAC-3 tarnimist ning arendada edasi Ukraina esmavajaduste mehhanismi PURL (mille raames NATO Euroopa riigid osatavad USA-lt Ukraina tarvis sõjatehnikat - toim.). Algatuse algatuse kaudu tagab Ukraina üle 90 protsendi oma ballistiliste rakettide vastasest võimekusest," rääkis Fedorov.

Kaitseminister esitas ka tulemusi, mida Ukraina on lahinguväljal saavutanud.

"Me tugevdame õhutõrjet, jätkame vaenlase hävitamist rindejoonel ning anname kauglööke Venemaa logistikale ja majandusele. Õhuruumis suurendame vaheltlõigete määra, laiendame väikesemahuliste õhutõrjesüsteemide ja püüdurdroonide kasutamist ning kohandame lahendusi Venemaa uut tüüpi rakettide ja taktikatega toimetulekuks," sõnas Fedorov.

"Maapinnal haarame initsiatiivi, häirime Venemaa logistikat, laiendame keskmise ulatusega löögivõimekust ja tehnoloogilisi lahendusi vaenlase heidutamiseks. Majandusvaldkonnas jätkavad Ukraina väed sügavale ulatuvaid õhulööke rajatiste pihta, mis võimaldavad Venemaal sõda pidada ja rahastada," seletas minister.

Osapooled keskendusid kohtumisel ka Ühendriikidega vastastikku kasuliku koostöö arendamisele.

Fedorov tõi välja, et Ukraina testib juba partnerite tehnoloogiaid kaasaegse sõjapidamise reaalsetes tingimustes ja aitab kiiresti tuvastada lahendusi, mis lahinguväljal tõeliselt töötavad.

"Samal ajal treenime tehisintellekti mudeleid kasutades unikaalseid lahinguandmeid, mis avab koostöös uue taseme ja laiendab tõhusaid kaitsetehnoloogia lahendusi," jätkas minister.

"Presidendi korraldusel jätkame süstemaatiliselt vaenlase nõrgendamist kõigis valdkondades ehk õhus, maal ja majanduses. Meie eesmärk on tagada, et iga partneri otsus annaks maksimaalseid tulemusi täpselt seal, kus neid kõige rohkem vajatakse," rõhutas Fedorov.

Kaitseminister tänas Ameerika Ühendriike pideva toetuse eest Ukrainale.

"Me jätkame kaitse- ja tehnoloogilist koostööd, et tugevdada Ukraina kaitseväge ja lõpetada sõda tugevalt positsioonilt," lõpetas minister.

Ukraina suurendab tänu Euroopa Liidu laenule järsult kaitsekulutusi

Ukraina parlament ratifitseeris laenulepingu Euroopa Liiduga, mis avab Ukrainale rahastuse 90 miljardi euro ulatuses. Otsuse poolt hääletas 298 rahvasaadikut.

Pärast eelarvemuudatuste vastuvõtmist võivad Ukraina kaitsekulutused 2026. aastal kasvada rekordilise 100 miljardi dollarini. Võrdluseks võib tuua, et varem plaaniti selleks umbes 64 miljardit dollarit  ja 2025. aastal ulatusid kaitsekulutused ligikaudu 61,4 miljardi dollarini.

Pärast hääletust ütles president Volodõmõr Zelenski, et see otsus on riigi jaoks üks olulisemaid ja näitab Ukraina valitsuse ja partnerite ühtsust.

Euroopa Liidu vahendeid plaanitakse kasutada eelkõige riigikaitseks, energia jätkusuutlikkuse toetamiseks ja riigieelarve puudujäägi katmiseks.

Peaminister Julia Svõrõdenko sõnul ootab Ukraina esimest 3,2 miljardit eurot juunis. Kokku loodab Kiiev sel aastal saada 45 miljardit eurot ja sama summa on ette nähtud ka 2027. aastaks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et hääletus Ukraina parlamendis sillutab teed esimestele maksetele lähinädalatel.

Uniani andmetel võttis Euroopa Liidu Nõukogu 23. aprillil vastu viimase peamise õigusakti, mis oli vajalik Ukrainale kokku 90 miljardi euro suuruse kaheaastase laenu heakskiitmiseks. Need vahendid eraldatakse Ukraina relvajõudude vajadusteks täiustatud kaitsevarustuse ostmiseks, tootmiseks, arendamiseks ja hankimiseks.

Samal ajal on rahastamine seotud reformide elluviimisega. Euroopa Liidu ja Rahvusvaheline Valuutafond nõuavad Ukrainalt läbipaistvuse suurendamist, korruptsioonivastase poliitika tugevdamist ja siseriiklike eelarvetulude suurendamist.

Mõned tulevased otsused võivad olla ebapopulaarsed ehk eelkõige käib siin jutt eraettevõtjate maksude tõstmisest ja muudatustest maa maksustamisel. Reformide tagasipööramise või korruptsioonivastase võitluse probleemide korral võidakse maksed ajutiselt peatada.

USA kongresmen: Lavrovi ähvardused toovad Ukrainale lisaressursse

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi avaldused, millega ähvardatakse Kiievis töötavaid välisdiplomaate, on märk meeleheitest Kremli juhtkonnas ja aitavad kaasa USA abi suurenemisele Ukrainale, ütles neljapäeval Kiievis korraldatud pressikonverentsil Ameerika Ühendriikide kongresmen Jim Himes, kes on USA esindajatekoja luurekomitee liige.

Kongresmeni hinnangul on Venemaa välisministri ähvardused märk Moskva nõrkusest.

Ta tõi esile kolm neis sisalduvat põhisõnumit.

Esiteks kaotab Venemaa Himesi sõnul esmakordselt üle pika aja Ukrainas vallutatud alasid ja hind, mida nad maksavad territooriumi kaitsmise ja täiendavate alade hõivamise katsete eest, on jahmatav. Poliitik ennustas, et lähikuudel jätkavad Ukraina väed territooriumi tagasivõtmist ja tekitavad samal ajal Venemaale tohutuid kaotusi.

Himes nimetas Venemaa liidrit Vladimir Putinit hullumeelseks diktaatoriks, kes sundis Ukrainas alasid kaotades Vene rahvast selle eest maksma omaenda ja oma poegade verega.

Kongresmen rõhutas lisaks, et see näitab sellise inimese mõtteviisi, kelle jaoks sõjakuritegude toimepanemine pole sugugi keeruline.

Poliitik märkis, et ähvardused tsiviilisikute ja diplomaatide vastu näitavad selgelt, kui hästi venelased end sõjakuritegusid toime pannes tunnevad,  rünnates muuhulgas haiglaid, sünnitusmaju ja valitsusväliseid organisatsioone, mis püüavad toimetada abi rindejoone lähedal asuvatele kogukondadele.

Kolmandaks ütles Himes, et ähvardused on absoluutselt ebaproduktiivsed. Poliitik nentis, et kavandab juba oma järgmist reisi Ukrainasse ja kavatseb naasta Washingtoni, et tagada Lavrovi ähvarduste tulemusena Ukraina rahva hüvanguks lisaressursside eraldamine.

Samuti märkis kongresmen, et Venemaa esidiplomaati tajutakse Venemaa agressiivse imperiaalse poliitika näona.

"Kõik see, mida Lavrov esindab, on see, mille vastu vabad inimesed peavad võitlema," ütles Himes.

Venemaa välisministeerium tegi esmaspäeval propagandistliku avalduse, milles väideti, et Lavrov hoiatas Vene režiimi juhi Vladimir Putini nimel tegutsedes telefonivestluses USA välisministrit Marco Rubiot Moskva kavatsusest jätkata rünnakuid Kiievile ja soovitas diplomaatilise personali evakueerida.

Ühendriikide suursaatkond Kiievis kinnitas neljapäeval, et töötab tavapäraselt ja teated igasugustest muudatustest selle tegevuses on valed.

Venemaa lükkas tagasi USA üleskutse hoiduda Kiievi ründamisest

Ameerika Ühendriigid kritiseerisid neljapäeval Venemaad ebatavaliselt karmisõnaliselt ja kutsusid seda üles hoiduma lubatud süstemaatiliste õhurünnakute korraldamisest Kiievi vastu, kuid Moskva lükkas üleskutse tagasi ja kordas diplomaatidele esitatud soovitust Ukraina pealinnast lahkuda.

Avaldused tehti ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, mis kutsuti kokku Ukraina taotlusel vastusena Venemaa pühapäeval korraldatud rünnakule, mille käigus rünnati Kiievit ja selle lähiümbrust sadade droonide ja rakettidega. Rünnakuks kasutati ka tuumarelva kandmiseks sobivat keskmaa ballistilist raketti Orešnik, mis oli vähemalt kolmas kord alates 2024. aasta novembrist, kui Moskva selle relva Ukraina pihta tulistas.

Pühapäevast rünnakut hukka mõistes nimetas USA suursaadiku asetäitja ÜRO-s Tammy Bruce Orešniku ​​kasutamist Venemaa poolt seletamatuks, ohtlikuks ja barbaarseks eskaleerimiseks.

Bruce ei öelnud, kuidas USA reageeriks, kui Moskva oma "süsteemsete rünnakute" ähvarduse ellu viiks.

Venemaa suursaadik Vassili Nebenzja kordas Moskva väidet, et pühapäevane rünnak oli suunatud Ukraina sõjaväe- ja luureobjektide vastu, ning uuendas Venemaa lubadust alustada uusi rünnakuid otsuseid tegevate keskuste ja juhtimispunktide vastu.

"Kuna eespool nimetatud rajatised on hajutatud üle kogu Kiievi, hoiatasime välisriikide kodanikke, sealhulgas diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontorite töötajaid, vajaduse eest linnast võimalikult kiiresti lahkuda," jätkas ta.

ÜRO abipeasekretär Khaled Khiari ütles, et ÜRO on "sügavalt mures" Venemaa lubatud järjepidevate ja süsteemsete rünnakute pärast Kiievi sihtmärkide vastu.

Ukraina piloodid saavad juba Gripeni hävitajatel väljaõpet

Ukraina sõjaväelased on juba alustanud väljaõpet Rootsi hävitajate Gripen juhtimiseks, teatas neljapäeval Rootsi kaitseminister Pål Jonson.

Minister kirjeldas Saab JAS 39 Gripenite üleandmist uue etapina Ukraina õhukaitse arengus.

"Ukraina ei saa lihtsalt lennukeid. Ukraina ehitab üles kaasaegseid õhujõude, mis on võimelised võitlema, ellu jääma ja kohanema Euroopa kõige raskemates tingimustes," sõnas Jonson.

Kaitseminister ütles, et Ukraina pilootide ja tehnilise personali väljaõpe juba käib ning see laieneb sügisel veelgi. Jonson lisas, et pärast kõikide kooskõlastuste saamist plaanitakse Gripen C/D lennukite tarnetega Ukrainasse alustada järgmise aasta alguses.

"Eesmärk on selge ehk tugevdada Ukrainat praegu kiiremini ja ehitada üles kaasaegsed õhujõud järgnevateks aastakümneteks. Tugevamad Ukraina õhujõud suurendavad Ukraina julgeolekut, muudavad Euroopa tugevamaks ja vähendavad Venemaa ruumi agressiooniks," loetles Jonson.

Minister rõhutas ka, et see on osa Rootsi 22. sõjalise abi paketist Ukrainale. Koos selle paketiga ulatub Rootsi kogu sõjaline abi alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest ligikaudu 11,8 miljardi euroni.

Rootsi eraldas neljapäeval Ukrainale 2,7 miljardi dollari suuruse toetuspaketi, mis hõlmab ligi 400 miljonit dollarit droonitootmiseks ning ka Gripeni hävitajate üleandmist.

Täpsemalt kiitis Rootsi valitsus heaks kuni 20 Gripen E/F lahingulennuki ostmise Ukrainale Euroopa Liidu Ukraina toetuslaenu mehhanismi kaudu. Pärast seda kavatseb Rootsi kahepoolse abi raames üle anda ka 16 Gripen C/D lennukit.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 361 070 (+960);

- tankid 11 958 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 636 (+11);

- suurtükisüsteemid 42 860 (+28);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1808 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1397 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1496 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 316 652 (+1750);

- tiibraketid 4687 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 99 230 (+324);

- eritehnika 4227 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.