"Ma lahkun õige pea, seega siin mul enam mingeid huvisid ei ole ning saan öelda otse ja ausalt: Eestis on interneti hind üle mõistuse kõrge. See on regiooni halvim teenus, kuid kõrgeimate hindadega," rääkis Robbins ajalehele. "Ma ei suuda seda uskuda. Koduse ja äriinterneti hinnad on hullumeelsed, naeruväärsed. See teeb majandusele kahju. Kui ettevõtted maksavad kaheksa kuni kümme korda rohkem kui Leedus, siis see on hullumeelne."

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Chris Robbins, et kui Tele2 pakub Eestis ja Leedus samu interneti hindu, siis Telia pakutavad erinevad kordades.

"Kui vaatate hindu, mida meie pakume siin ja Leedus, siis näete, et hinnad on peaaegu identsed. Kui vaatate Telia hindu siin ja Leedus, siis on erinevusviis-kuus korda, eriti äriklientidele," sõnas ta "Aktuaalsele kaamerale".

"Need on paar korda erinevad kindlasti, aga seal võib olla mitu põhjust. Ma ei tea täpselt, kui palju doteerib riik Leedus võrguehitust, aga Eestis me ehitame igat miili ise Telia Eesti enda eelarvest ja seepärast on see hind selline, sest me teame täpselt, mis meie kulud on ja sellega seoses tekib ka lõpphind," põhjendas Telia Eesti juhatuse esimees Holger Haljand.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti andmetel on Eesti internet Euroopas odavuselt kuuendal kohal. Tõsi, lähinaabritel Lätis ja Leedus on see veel paar-kolm korda odavam. Seejuures on aga Eestis sellise ühenduse üleslaadimiskiirus kordades kõrgem.

"Euroopa võrdluses on selline hind Eestis alla keskmise. Tõesti, Lätis ja Leedus on hind soodsam, aga ka muud kaubad ja teenused on seal soodsamad. Üldine majandusloogika siin kehtib ja kõik need hinnad kehtivad vabal turul," rääkis TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan.

Robbins kritiseeris ka Eesti TTJA-d. "Mulle meeldib meie siinne järelevalveorgan. Nad on toredad, targad ja töökad. Aga neil on selgelt liiga vähe töötajaid. Nad ei saa hakkama. Nad ei ole järelevalveorgan. Nad on piirkonna nõrgim tegija ja nad saavad sellest ka ise aru. Neil on rohkem inimesi vaja," ütles ta Delfile.

"Piinlik öeldagi, aga kui vahel nende jutule läheme, siis küsivad nad esimese asjana, kas oleme konkurentidega ikka midagi kokku leppinud," lisas Robbins. "Kui me tohiks kokku leppida, siis ei oleks meil neid vajagi. Järelevalveorgan on selleks, et see, mida teeme, oleks ka ühiskonna huvides. Nemad peavad turgu õiges suunas suunama. Nad ei tee seda."

Robbinsi hinnangul on probleem selles, et Eesti regulaator on oma ülesannete täitmiseks alarahastatud ega suuda firmadele odavamat hinda peale sundida.

"Lihtsalt regulaatoritel teistes riikides on rahastus, võim ja võimekus olukorda juhtida. Eestis ma pole kunagi töötanud regulaatoriga, kes oleks nii alarahastatud ja halvasti varustatud. Asi pole selles, et nad oleksid halvad või ei teaks, mis nad teevad, nad on toredad inimesed, aga nad lihtsalt on oma ülesannete täitmiseks täiesti alarahastatud," rääkis Robbins "Aktuaalsele kaamerale".

"Riiklik regulaator jaeteenuse hindu ei reguleeri, küll on meie ülesanne tagada, et kui üks sideettevõte soovib turule tulla, kasutades teise ettevõtte võrku, oleks see hulgitasandi hind ja teenus teistele ettevõtetele kättesaadav," sõnas Gailan.

Robbins selgitas, et Eesti telekommunikatsioonituru probleem seisneb selles, et Telia käes on sideteenuste taristu ehk hulgimüügiturg.

"Uus valitsus peab midagi tegema. /.../ Järelevalveorgan ongi selleks, et kui on oligopol, mis domineerib mingit valdkonda, siis nemad tegutsevad. Telia käes on taristu, aga selle roll ei ole ühiskonna huvides," lisas Robbins.

Eesti turul tegutseb kolm suurt telekommunikatsiooniettevõtet: Telia, Elisa ja Tele2.