Tervisenõuetele mittevastavaks on viimastel aastatel arstlikes komisjonides tunnistatud igal aastal ligikaudu neljandik kutsealustest, ütles kaitseressursside ameti kommunikatsioonispetsialist Siim Saavik ERR-ile.

"2020. aastal tunnistati tervisenõuetele mittevastavaks 26 protsenti, 2021. aastal 26 protsenti ja 2022. aastal 23 protsenti. Tervisenõuetele vastavaks tunnistati 2020. aastal 49 protsenti, 2021. aastal 47 protsenti ja 2022. aastal 49 protsenti kutsealustest," ütles ta.

Saavik ütles, et viimaste aastate komisjonide otsuste osas on kutsealuste tervisenõuetele mittevastavuse või ajutiselt mittevastavuse domineerivateks diagnoosideks olnud psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna ja sidekoehaigused.

"Kutsealuste puhul, kelle osas arstlik komisjon tegi otsuse "ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele", oli nii 2021. kui 2022. aastal 39 protsenti juhtudest põhjuseks psüühika- või käitumishäire," lausus Saavik.

Hinnangut, miks mingit tüüpi tervisehäired domineerivad, kaitseressursside amet Saaviku sõnul anda ei saa, sest ameti arstlik komisjon tegeleb tervisenõuetele vastavuse hindamisega, mitte tervisehäirete tekkepõhjuste väljaselgitamisega või tervisehäirete ravimisega.

Vaimse tervise mured on noorte seas üldiselt levinuimad

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on vaimse tervise häired noorte seas kõige levinumad tervisehädad, seega pole üllatus, et see mõjutab ka ajateenistuse nimekirju.

"Näiteks koroonaajal noorte meeste enesetunne täitsa oluliselt muutus ja uuringud ütlevad, et isegi ligi kolmandik ütles, et nende vaimne tervis läks kehvemaks sel ajal," sõnas Oidermaa.

Kui võiks kahtlustada, et noored valetavad enda vaimse tervise kohta ajateenistusest pääsemiseks, siis Oidermaa hinnangul kohtab seda vähe.

"Mina olen rohkem puutunud kokku sellega, et noored just varjavad oma raskusi selleks, et pääseda kaitseväeteenistusse ja seal võib minna raskeks. Tegelikult see on üpriski populaarne, et ikkagi kaitseväkke minna ja pigem võidakse häbeneda, kui raske on," rääkis Oidermaa.

Kaitseressursside ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on kaitseväel tugivõrgustik, mis aitab noori, kelle probleem alles ajateenistuse ajal päeva valgele tuleb.

"Kaitseväes endas on olemas toetav võrgustik sotsiaaltöötajate ja psühholoogide näol igas linnakus. Noored saavad ka sinna pöörduda, kui on mured. Ja kui ikkagi need mured on ajas suurenevad ja enam ei saa väljaõppes piisaval määral osaleda või tervis ikkagi nii halvaks läheb, siis on ka neid juhtumeid, kui tõesti vabastatakse ajateenistusest," selgitas ta.

Rannaveski sõnas aga, et igale inimesele lähenetakse siiski eraldi ja teatud vaimse tervise probleemide korral on ajateenistus hoopis kasulik.