Pevkur: uued relvasüsteemid nõuavad rohkem püsivas valmisolekus üksusi

Uue valitsuse koalitsioonilepingus esitatud võimalus pikendada ajateenistust kuni kahe aastani on seotud vajadusega tagada uusi relvasüsteeme kasutama hakkavate üksuste alaline valmisolek, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Pikem teenistus baseeruks vabatahtlikkusel, rõhutas ta.
Koalitsioonilepingu sõjalise riigikaitse alajaotuses lubavad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) muuta ajateenistuse pikkust vastavalt kaitseväe juhataja nõuandele. "Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale," seisab koalitsioonileppes.
Pevkur (Reformierakond), kes jätkab ka uues valitsuses kaitseministrina, selgitas ERR-ile, et kuna Eesti saab lähiajal uued sõjalised võimekused – mobiilsed mitmikraketiheitjad Himars, keskmaa õhutõrjesüsteemid, varitseva õhuründemoona (inglise keeles loitering munition) ning laiendatud funktsioonidega laevastiku, mis peavad jääma alalisse valmisolekusse, on vaja ka personali selle kõige töös hoidmiseks.
"Kui praegu on meil alalises valmisolekus näiteks Scoutspataljon, siis uute võimekuste saabumisel on vaja tagada ka nende alaline valmisolek. Seepärast ongi vaja uusi valmidusüksusi," rääkis Pevkur.
Kas selleks kasutada vabatahtliku ajateenistuse pikendamist või muid teenistuse vorme, on veel otsustamise küsimus, ütles kaitseminister. "Aga see peaks baseeruma vabatahtlikkusel ja olema moel või teisel kompenseeritud," rõhutas Pevkur.
Pevkur tegi juba tänavu veebruaris valitsusele ettepaneku pikendada maksimaalset ajateenistuse kestvust seniselt üheteistkümnelt kuult kaheteistkümnele kuule. Mõne olulise relvaliigi ajateenijad saaksid siis poole teenistuse pealt sõjaaja ametikoha, et mehitada uued ja keerulisemad relvasüsteemid.
Ka kaitseväe juhataja Martin Herem on rääkinud juba oma ametiaja algusest 2018. aastal, et kaadriprobleeme võiks leevendada ajateenijatega, kes määrataks sõjaaja ametikohale juba ajateenistuse käigus. Pevkuri veebruaris pakutud määrusemuudatus annabki selleks võimaluse.
Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt sõltub ajateenistuse kestus väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. Ajateenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. Ajateenistuse kestuse kehtestab valitsus oma määrusega.
Toimetaja: Mait Ots