Ministritest põrusid enim Järvan ning Danilson-Järg

Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu ministritest põrusid riigikogu valimistel enim kaks Isamaa ministrit – justiitsminister Lea Danilson-Järg ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Ebaõnnestujad
Tallinna esimeses ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas kandideerinud Kristjan Järvan sai 367 häält ning Tallinna kolmandas ehk Mustamäe ja Nõmme linnaosas kandideerinud Danilson-Järg vaid 408 häält. Mõlemad olid oma ringkonnas valimisnimekirjas teisel positsioonil.
Mõlemad olid Isamaa n-ö uued ministrid, kes said ministriteks 2022. aasta suvel, kui loodi uus võimuliit. Kumbki neist eelmistel valimistel ei kandideerinud. Postimees kirjutas tollal, et Järvani ning Danilson-Järgi valik näitab Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsilla mõju erakonnale. Järvan oli avalikkusele kõige enam tuntud II pensionisamba vabatahtlikuks tegemise argumenteerijana ja Danilson-Järg rahvastikuteemadega tegelejana.

Valimistel ebaõnnestujaks võib pidada ka tervise- ja tööminister Peep Petersoni (Sotsiaaldemokraatliku Erakond), kes sai Pärnumaal kandideerides 754 häält. Sotsid on mitu valimistsüklit lähetanud Pärnusse kellegi mujalt, kuid ikka ja jälle ebaõnnestunud. Erakond peaks tegelema nüüd lõpuks sisekaemusega, et kohapealt tugevaid tegijaid leida-kasvatada.
Keskmikud
Napilt alla 1000 hääle (994) sai ka sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Piret Hartman, kuid teda põrujaks nimetada ei saa. Arvestades, et sotsid lootsid pikalt, et nende esikandidaadiks saab seal Katri Raik ning et Ida-Virumaa on igale eestlasest kandidaadile keeruline koht, võib Hartmani tulemust pidada keskmiseks.
Keskpäraselt läks sotside esimehel, siseminister Lauri Läänemetsal, kes sai Järva- ja Viljandimaal 1730 häält. See viis ta küll parlamenti, kuid tema tulemus oli omas valimisringkonnas kehvem erakonnakaaslasel Helmen Kütil (2098). Parlamenti pääses Läänemets vaid kompensatsioonimandaadiga. Suures pildis ja teiste erakonnajuhtidega võrreldes oli Läänemetsa tulemus nõrk.
Kompensatsioonimandaadiga sai parlamenti ka Isamaasse kuuluv riigihalduse minister Riina Solman. Tema kogus Tallinna esimeses ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas kandideerides 1772 häält. Isamaa üldist kesist häältesaaki arvestades kindlasti mitte põrumine, kuid ootused olid erakonnal ilmselt ka talle suuremad.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) sai Tartu linnas 2218 häält. See on veidi kehvem tulemus kui eelmiste valimiste 2506 häält, kuid üldiselt tegi Lukas "oma ära".
Sotsist keskkonnaminister Madis Kallas sai Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kandideerides 2254 häält. Ta tegi parema tulemuse kui nelja aasta eest, mil ta piirdus riigikogu valimistel vaid 812 häälega.
Sotside esimehe valimistel Läänemetsale alla jäänud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut sai Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel 2529 ehk häälte arvult parema tulemuse kui Läänemets. Tõsi, ka ringkonnad on erinevad ehk Sikkut kandideeris suuremas ringkonnas. Sotside üldist valimistulemust arvestades oli Sikkuti tulemus üsna keskmine.
Õnnestujad
Reformierakonna ministritest sai vähim hääli rahandusminister Annely Akkermann, kes kogus Pärnumaal 4384 häält. Kui vaadata Isamaa ja SDE ministrite häältesaaki, siis tegelikult on ka 4384 häält väga hea tulemus.
Väiksemate koalitsioonipartnerite ministritest suutis seda ületada ainsana välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes sai Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal kandideerides 4509 häält.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas kandideerides 4524 häält.
Endiselt jätkab Jõgeva- ja Tartumaal domineerimist Reformierakonda kuuluv maaeluminister Urmas Kruuse, kes kogus seal 6235 häält.

Lääne-Virumaal pani 6567 häälega isikumandaadi taskusse kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond). Tema nihutamine eelmiste valimiste Kagu-Eestist Lääne-Virumaale oli Nursipalu ümber toimuva kontekstis taktikaliselt väga õige samm.
Ja muidugi peaminister Kaja Kallas, kes sai Harju- ja Raplamaal rekordilised 31 821 häält ja oli ainus valimiskünnise ületanud erakondade juhtidest, kes oli oma partei edukaim häältetooja.
Keskerakonnal oli selleks Mihhail Kõlvart (14 598 häält), EKRE-l Mart Helme (6122), Eesti 200-l Johanna-Maria Lehtme (5260), SDE-l Marina Kaljurand (4146) ja Isamaal Urmas Reinsalu (4509).
Toimetaja: Urmet Kook