Pea võimatu on täpselt mõõta, kui palju inimesi Vene meedia kanalite keelust mööda hiilib. Siiski näitavad riigikantselei tellitud uuringud, et Vene infokanalite osatähtsus on langenud.

"Kui veebruaris 2022 muust rahvusest [kui eestlased] elanikest 33 protsenti valis üheks kolmest kõige olulisemast infokanalist Vene telekanalid, siis selle aasta veebruariks on see kahanenud 11 protsendi peale," rääkis riigikantselei nõunik Marianna Makarova.

Üle kahe korra on langenud ka usaldus, et sõda Ukrainas kajastatakse Venemaa kanalites ausalt. Kui veel möödunud aasta veebruaris, enne täiemahulise sõja algust, pidas 40 protsenti muust rahvusest inimestest sõjakajastusi usaldusväärseks, siis nüüd usub neid 18 protsenti inimestest.

Kuigi alati saab kahelda, kas inimesed vastavad ausalt, nentis Makarova, siis need muutused on nii suured, et saab kindlalt väita – Vene kanaleid vaadatakse oluliselt vähem ning usutakse vähem.

Tegelikult lõppes tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) Vene telekanalite keeld veebruari lõpus, ent kuna kõik aasta tagasi Eestis keelatud kanalid ja veel ka teised on nüüd Euroopa Liidu sanktsioonide all, siis ei ole neid ikka Eestis näha.

"Kokku on neid telekanaleid, mida Eestis ühel või teisel põhjusel – olgu see siis finantssanktsioonid või kanali sisu tõttu – edastada ei tohi, hetkel 50. Lisaks on veebilehti, mis samamoodi langevad sanktsioonide alla, 80, mille kättesaadavus Eestis piiratud on," rääkis TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

Siiski saab keelust läbi murda, osa kanaleid levib lihtsalt üle piiri, kuid populaarsem on neid vaadata internetist. Riigikantselei sügisesest uuringust selgus, et lõviosa ehk 40 protsenti neist, kes veel Vene kanaleid vaatasid, tegi seda just internetist.

"Mida me olemegi hetkel sihikule võtnud on, kuidas neid internetis levivaid televisioonikanaleid kinni panna. Ehk neid veebilehti või aplikatsioone, mille kaudu endiselt näeb teatud kanalite nimekirju ja nende kanalite seas on ka meie jaoks probleemsed kanalid," ütles Rohtla.

Rohtla rõhutas, et lisaks Vene kanalitele ligipääsu piiramisele on oluline anda inimestele olulist infot emakeeles. 

"Paraku üleöö keegi eesti keelt ära ei õpi."

Riigikantselei uuringutest selgub ka, et mitte-eestlaste seas on infoallikana sotsiaalmeedia olulisus tõusnud. Mis tüüpi sisu seal jälgitakse, on veel raskem hinnata. Rohtla tõdes, et avatud ühiskonnas ei ole võimalik Vene infokanalitele ligipääsu täielikult välistada.

"Loomulikult jäävad endiselt alles Vene või kolmandate riikide satelliidid, mille kaudu need kanalid on saadaval ja mida paraku saab Eestis endiselt kätte. See on tuuleveskitega võitlemine, kus paraku head lahendust ei ole. Töötame nende asjade kallal, kus on võimalik lahendust leida."