Märtsi alguses tuvastas terviseamet Tartu V Spa veetorustikest võetud proovidest kopsupõletikku tekitava Legionella bakteri, mille sisaldus ületas normpiire kohati ligi 100 korda ning spaa tegevus peatati ajutiselt. Neljapäeval teatas terviseamet, et ka Tartu Aura veekeskuse ühe naiste pesuruumi dušist leiti Legionella pneumophilia bakterit.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et pärast juhtumite avalikustamist on amet saanud kaebusi ka teiste veekeskuste, saunakeskuste ja ühe spordikeskuse klientidelt.

Peamised kaebused on olnud seotud sellega, et inimesel tekkisid pärast keskuse külastust sarnased sümptomid legionelloosiga. Legionella bakter põhjustab tõsiseid tervisehädasid õnneks harva, kuid märjas keskkonnas levib ka teisi baktereid.

Terviseamet on sel nädalal võtnud proove aktiivselt nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja regioonis (Harjumaa ja Tallinn) ja tegevust jätkatakse. Tallinnas on proove võetud kahes spaas ja ühes spordiklubis.

Kui proovidest avastatakse norme ületav Legionella bakteri sisaldus, antakse kontrollitud veekeskustele või spordiklubidele edasised tegevusjuhised sõltuvalt leitud tulemusest ja leviku ulatusest.

Lõuna regioonis on tänaseks tuvastatud Legionella pneumophilia bakterit norme ületavalt kolmes asutuses. Lisaks V Spale ja Aura veekeskusele on reedeks tuvastatud Legionella bakter ka ühes Tartu hotellis, mille nime terviseamet ei avalikusta.

Imre Kaas märkis, et kui vee- ja spordikeskuste basseinivesi on reeglina korras, siis probleeme esineb just torustikes voolava veega, mille kohta otsesed nõuded regulaarseks kontrolliks puuduvad. Terviseamet kontrollib spaasid ohuprognoosi alusel üldiselt korra aastas ning regioonid võtavad ka seireproove kord aastas.

Legionella bakteri esinemist veetorustikes uuritakse reeglina siis, kui inimene haigestub legionelloosi ja soovitakse leida nakkuse allikas. Tartu V Spa legionelloosi juhtum avastati just nimelt ühe eaka patsiendi haigestumise järel, mille tõttu asutust kontrolliti.

Miks Legionella pneumophilia bakter levib?

Legionella bakterid paljunevad ja levivad väga hästi veetemperatuuril 20–45 °C, kuid võivad pikemat aega säilida ka külmemas vees (6–20 °C) ja soojemas vees (45–60 °C) ning seisvas vees. Seetõttu võib neid veetorustikes leiduda üsna sagedasti, kuid enamasti ei ületa nende hulk tervisele ohutut normi.

Terviseametil puudub alus väita, et mitme spaa veetorustikest avastatud Legionella pneumophilia bakteri levik on tingimata seotud energiakokkuhoiuga. "Tegemist on mitmete asjaolude koosmõjuga, mis võivad levikuni viia, kuid ennetustegevuste hulka peaks tingimata kuuluma dušiotsikute regulaarne puhastus ja vee seismise vältimine," ütles Kaas.

Bakteri levikut võis soodustada vee soojendamiselt säästmine

Terviseamet hoiatas mullu sügisel, kui hakati jagama energiasäästu-nippe, et kuuma vee temperatuuri alandamine võib viia Legionella bakteri vohamiseni.

Kahes Tartu veekeskuses leitud Legionella bakter on õige pirtsakas. Et tema olemasolus kindel olla, tuleb teda kümme päeva õigetes tingimustes kasvatada. Alles seejärel saab kindlalt väita, et vesi on saastunud. Tartu V spaast võeti proov 21. veebruaril, kui uuriti raskelt haigestunud inimese käike, Auras avastati saastumine 3. märtsil võetud proovist.

"Bakter on selline kaval bakter, kes armastab selliseid kohti, kus on rahulik, vaikne, kus vesi on seiskunud, kus tekkis niiske keskkond, seda nimetatakse biokileks. Selles biokiles koos amööbidega nad väga hästi elavad ja paljunevad. Ja see temperatuuri vahemik, mis on nende lemmik on 20 kuni 45," selgitas terviseameti nõunik Irina Dontšenko "Aktuaalsele kaamerale".

Dontšenko sõnul levib Legionella juhul, kui kuumavee kraanist tuleb vähe soe vesi või ei voolutata regulaarselt torustikke läbi.

Tervis Spaa Grupi juhataja Jaan Ratnik selgitas, et kõige riskantsemad kohad on kraaniotsad, dušiotsad, kuhu kõrgema temperatuuriga vesi jõuab kõige harvemini. "Veekeskustes on väga palju kasutusel duššisid kuhu tuleb eelreguleeritud temperatuuriga vesi, mis tähendab, et sinna 50-60 kraadine vesi ei jõuagi," rääkis ta.

Ratnik soovitab regulaarselt dušsiotsikud maha monteerida ning panna puhastava vahendiga ööseks likku.

Legionella on piisknakkusega ehk nakatumiseks tuleb seda sisse hingata. Noored põevad kergelt, ohtlik võib see olla eakatele ja nõrgenenud immuunsusega inimestele. Haigusel on kaks vormi. 

"Üks on Pontiaci põletik, mis kulgeb kergesti, nagu gripilaadne haigus ja inimene paraneb ise paari päevaga. Aga see klassikaline legionelloos, mis on legionelloosi põhjustatud kopsupõletik, see põhjustab raskemat kulgu ja mille nakatumise tagajärjel inimesed satuvad haiglasse," rääkis Dontšenko.

Ametlikult on tänavu registreeritud neli haigusjuhtu, millest vaid üks on seotud veekeskusega, teiste nakatumine pole seotud majutus- või spordiasutustega.

Kui V-spaa veekeskus on pärast legionella bakteri avastamist juba nädal aega suletud, siis Tartu Aura veekeskus jätkab tööd, kuigi ka sealt leiti 3. märtsil Legionellat. Kinni on vaid osa dušše ja need  jäävad suletuks, kuni tulevad bakterivabad proovide vastused. Terviseamet põhjendab erisuse tegemist ehitusliku eripäraga.

"Aura veekeskuses on natukene teistmoodi projekteeritud. Seal on erinevad veesüsteemid ehk veesoojendussüsteemid on täiesti erinevad. Me saime teha isegi sellise variandi et kui te lähete naiste duširuumi Aura veekeskuses, siis seal on ainult üks pool suletud, sest need torud ei ühti kuidagi. Ka soojendus ega mitte miski ei ühti," selgitas terviseameti lõuna regiooni juht Tiia Luht.