Pulkbakter Legionella päriskodu on meie jõgedes ja järvedes. Tegemist on väga levinud keskkonnabakteriga, seega pole ka imestada, et ta satub mõnikord meie veesüsteemidesse ja teeb endale pesa mõnes tehiskeskkonnas, näiteks dušiotsikutes.

Peamiselt piisknakkuse teel leviv Legionella avastati 1976. aastal, ühes Philadelphia hotellis tekkinud koldest.

"Leegionäride kokkutuleku osavõtjate hulgas oli palju vanu inimesi, kellel palju kaasuvaid haigusi, kellest mõned ka suitsetasid. Paljudel tekkis kopsupõletik," ütles Tartu Ülikooli mikrobioloog Reet Mändar.

Tartus toimuvat ei saa kindlasti nimetada legionelloosi puhanguks. Terviseametit ärgitasid veekeskustest proove võtma üksikud haigestumised.

"Oli vaja selgeks teha, kust nad nakkuse on saanud. Täpselt nii me esimese patsiendi puhul tuvastasime, leidsime selle ühe spaa, kus ta oli käinud," selgitas terviseameti lõuna regiooni juhataja Tiia Luht.

Pärast Legionella leidmist V Spas hakkas terviseamet ennetuse eesmärgil kontrollima ka Tartu teisi sarnaseid asutusi. Praeguseks on lubatust kõrgem Legionella sisaldus avastatud nii Aura veekeskuse kui ka Anne sauna duššidest.

"Terviseamet järgmise kahe nädala jooksul viib läbi sihtuuringu, võtame valimi järgi ja teeme proove üle Eesti. Siis saame olla targemad," ütles Luht.

"Need asutused, kus on palju veevärki, just dušše ja kraane, peaksid tegelikult tegelema sellega ennetavalt, dušiotsikuid saab puhastada. Legionella teeb eelkõige pesa sadenenud kohtadesse otsikute sees," rääkis Mändar.

Bakteri levik on olnud asutustesisene, ka Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp kinnitas, et nende torudest võetud proovid olid negatiivsed ja linna vesi on kasutamiseks ohutu. Küll aga tõdeb ta, et Tartu vesi on pealinna omast karedam, mistõttu tekib seal katlakivi kergemini.

"Tartus on täna seda suuremat katlakivi umbes 40 kuni 45 protsendis vees, hetkel me tegeleme ka Meltsiveski veehaardega, et seda pehmendada," ütles Kapp.

Sel aastal on Eestis kokku diagnoositud viis legionelloosi juhtumit, neist kolm Tartus.

"Ühe puhul me teame, et inimene kasutas avalikku teenust – V Spa. Teise puhul ei ole inimene tarbinud avalikku teenust ehk ei ole käinud spaades, avalikes saunades. Me arvan, et ta võis bakteri saada kodus duši all käies," selgitas Luht.

Et ennetada kodus Legionella levimist, tuleks sooja vee temperatuuri hoida 50 ja 60 kraadi vahel.

"Uuematel seadmetel on programmid Legionella vastased ehk tegelikult vahepeal tõstetakse see temperatuur üles, et seisev vesi, mis on boileris, bakterid surnuks kuumutaks. Murekoht on ikkagi see, kui suur osa torustikust on soojades ruumides ja seda ei hooldata," rääkis Kapp.

Et mitte tekitada bakteritele sobivaid tingimusi, tasub enne kasutamist lasta soojal veel pisut aega kraanist joosta. Eriti sel juhul, kui ammu pole kraani kasutanud. Paanikaks aga põhjust pole ning ka spaades ja veekeskustes käimisest loobuma ei pea.