Tuuleparke jäistesse vetesse peaaegu ehitatud polegi tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut direktor Ivo Palu.

"Vist ongi praegu ainult kaks tükki, üks tuulepark Soomes ja teine Rootsis. Need on suhteliselt värsked. Vaatasin just nende tootmist ja ega nad väga pildis ei ole, selles mõttes uued asjad," ütles ta.

Kui jää seisab on selle mõju lihtne välja arvutada, kui aga tuul lükkab selle triivima on mõju palju raskem ette ennustada.

"Mis tuulega kuhu suunas, kui paksult, mis jõuga? See on see, mis on seal samas tuulepargi sees juba väga keeruline vastata. Millisele tuulikule jää kui kõvasti vajub," lausus Palu.

Sealt tekib kasvõi see küsimus, et kas kõik tuulikud peaks seisma ühesugusel vundamendil nagu jäävabades vetes või mitte. Ühte kindlat vastust ei olegi, nendib Palu.

Ka ainult Eesti vete piires võib jää käituda erinevalt, ehk iga asukohaga tuleb arvestada eraldi. Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulmi sõnul just nii Enefit Green teebki.

"Liivi lahe tuulepargi puhul me tegime eraldi jää mõõtmised ühe seadmega, mis käis mere põhja, ning kogu aeg jälgis kuidas tekib jää Liivi lahe meretuuleparki. Seeläbi saame väga hästi modelleerida kuidas jää Liivi lahe piirkonnas käitub ja otsustada, milline tehniline lahendus võiks selle jää vastu kõige paremini toimida," ütles Ulm.

Külmal Läänemerel võvivad ka tuuliku labad ära külmuda.

"Soomes näiteks me ehitame Tolpanvaara tuuleparki. Sinna me paigaldame sellised labad, mis soojenevad ja sulatavad selle jää juba ära," sõnas Ulm.

Ulmi sõnul tuleb leida tuleb tasakaal ning tuulikud peavad olema tugevad. "Arvestatakse kõige hullema olukorraga, mis võib saja aasta jooksul juhtuda. Mis Liivi lahe puhul ilmselt tähendab seda, et meri jäätub täiesti ära," rääkis Ulm.

Kuid kui sellega hoogu minna siis tulevad tuulikud väga kallid ning seetõttu ka lõpuks elekter kallim. Kuid ka jäisesse Läänemerre tasub tuulikuid rajada, kinnitab Ulm.

"Lõpuks ikka konkureerime, mis on siin regioonis toodetud ja selle elektrihinnaga. Sama jää küsimus ja investeeringud mis tuleb teha nii Põhjamaades kui ka Baltikumis on väga sarnased. Me ei näe probleemi, et kuskil saaks toota oluliselt odavamalt," lisas Ulm.

Jää mõju ei maksa ka ülehinnata rõhutab Ulm. "Võrreldes Põhjamerega on meil väiksem lainetus, väiksem soolsus. Meil on võimalik hooldust korraldada odavamalt, lähemale kaldale. Meil tekivad teised plussid, mis aitavad elektrihinda ikka alla viia," lausus Ulm.