Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris viimastele kuudele sarnases tempos (6,4 protsenti), ehkki hinnatõus oli jaanuaris endiselt kiire (tarbijahinnaindeks kasvas 18,6 protsenti) püsides eelmise aasta keskmise lähedal. Seega viitab ühekohaline käibemaksutulu suurenemine reaalse tarbimise langusele ehk püsivhindades ostetakse kaupu ja teenuseid mullusest vähem, märkis rahandusministeerium.

Näiteks jaekaubanduse puhul ulatuski langus aastases võrdluses seitsme protsendini. Lisaks süvenes jaanuaris käibemaksu tasumise langus impordilt 40 protsendini, mis tulenes eelkõige Venemaa ja Valgevene suunalise sanktsioneeritud kaupade sisseveo langusest. Jaanuaris kiirenes samas ettevõtete investeeringute kasv.

Ettevõtete möödunud aasta kasumite kasv ulatus statistikaameti andmetel 33 protsendini, mis toetab käesoleva aasta tulumaksu laekumist. 

Palgafondi kasv kiirenes, kuid osades tegevusalades on töökohtade arv languses.

Aktsiiside tasumine vähenes jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 6,6 protsenti. Kütuseaktsiisi tasumine vähenes 17,5 protsenti ning seda eelkõige diislikütuse ja maagaasi deklareerimise vähenemise tõttu. Maagaasi vähenemine algas küll juba eelmise aasta alguses, kuid kiirenes teisel poolaastal, mistõttu käesoleva aasta alguses on oodata veel mahtude vähenemist.

Palgafondi kasv kiirenes jaanuaris 12,1 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Kiirenes nii keskmise palga kasv kui töökohtade arvu kasv. Sektoritest vedas jaanuari palgafondi kasvu majutus ja toitlustus 24,7 protsendiga. Osas sektorites on töökohad languses võrreldes eelmise aastaga.

Suurim langus on töötlevas tööstuses, kus on üle 2300 töökoha vähem, raskused on eelkõige puidutöötlemise ja mööblitootmise sektorites. Veonduse ja laonduse sektoris on ligi 700 töökohta vähem, langust veab maismaaveondus ja torutransport.

Jaanuari lõpu seisuga oli töö leidnud üle 10 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodaniku.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas jaanuaris 11 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tuleb arvestada, et 2022. aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu viie miljoni euro võrra kuus.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas jaanuaris 13,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sealhulgas kohalike omavalitsuste osa kasv oli 10,3 protsenti.

Ettevõtete tulumaksu laekus kõvasti rohkem

Jaanuaris ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 95,3 miljoni euroni kasvades 45,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Riigiettevõtted ei jaotanud detsembris kasumit ja tulumaksu laekus neilt jaanuaris seetõttu võrreldes aastatagusega üle seitsme miljoni euro vähem. Kasv tuli seega erasektorist, kus suurenes eelkõige 20-protsendise tavamääraga tulumaksu laekumine, mis kasvas 24 miljoni euro võrra.