"Põhiseadus näeb ette võimude lahususe printsiibi, mis peaks kajastuma ka vastavate institutsioonide eelarvete kujunemises. Tegelikkuses saavad põhiseaduslikud institutsioonid tegutseda rahandusministeeriumi ja valitsuse poolt kehtestatud rahalistes piirides. Kui valitsus on võtnud eesmärgiks kärbete tegemise, on see puudutanud ka põhiseaduslikke institutsioone," kommenteeris praegust olukorda presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt neljapäeval ERR-ile.

Eestis aastate jooksul kujunenud tava kohaselt ei ole riigikogu teinud eelarveprotsessi raames suuri muutusi valitsusest laekunud riigieelarve eelnõusse, jättes sisuliselt samaks ka rahandusministeeriumis koostatud eelarved põhiseaduslikele institutsioonidele.

"Põhiseaduslike institutsioonide ja neid teenindavate asutuste – presidendi kantselei, riigikogu kantselei, riigikohtu, õiguskantsleri kantselei ja riigikontrolöri – ühiseks jooneks on see, et need ametkonnad ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused, mille eesmärgiks on tagada põhiseadusliku institutsiooni töö põhiseaduses ja teistes seadustes ette nähtud viisil ja ulatuses. Erinevalt poliitiliselt juhitud riigiasutustest nagu näiteks ministeeriumid või ametid, ei ole põhiseaduslikel institutsioonidel valdkondlikke ja valimistel selguvaid eelisvaldkondi ehk prioriteete," selgitas nende erinevat positsiooni teiste riigiasutustega võrreldes õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.

"President ei saa otsustada, et ta enam seaduste väljakuulutamisega ei tegele ning keskendub enam välissuhtlusele. Õiguskantsler ei saa loobuda laste huvide edendamise kohustusest, sest eelarves napib raha ja küte on kallimaks läinud," tõi ta näiteid.

"Seepärast on paljudes riikides tagatud põhiseaduslikele institutsioonidele eelarveautonoomia – nende eelarvetaotlused ei läbi valitsuse poliitilist sõela vaid jõuavad riigieelarve eelnõu koosseisus muutmata kujul parlamenti," ütles Koppel.

Sama leidis ka riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe: "Riigikohtu hinnangul vajaks põhiseaduslike institutsioonide eelarvete kujunemine põhimõttelist ümbervaatamist. Praegu on see protsess väga täitevvõimukeskne – põhimõtteliselt paneb põhiseaduslike institutsioonide eelarvete suuruse paika valitsus, nagu ka kogu ülejäänud eelarve jaotuse."

Kaljumäe sõnul ei ole põhiseaduslikel institutsioonidel valitsuses nii-öelda oma ministrit, kes nende huvide eest seisaks.

"Loomulikult sellist ministrit ei tohikski olla, kuna see tekitaks suuri küsimusi nende institutsioonide sõltumatuses. Seetõttu leiab riigikohus, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused peaks jõudma otsustamiseks otse riigikogule. Kui valitsus arvab, et taotlus on põhjendamatu, peaks ta esitama oma argumenteeritud seisukoha, aga sisuline arutelu peaks toimuma parlamendis," selgitas ta pressiesindaja vahendusel.

Sama leidis ka Treufeldt: "Olukorra leevendamisel saaks üks lahendusviis olla põhiseaduslike institutsioonide eelarvete üle otsustamine viia riigikogu tasandile."

Neid toetas ka riigikontroll. "Riigikontroll on olnud aastaid seisukohal, et riigikontrolli eelarvetaotlus peaks algsel kujul jõudma riigikogu rahanduskomisjoni, kelle ees riigikontroll selgitaks oma taotlust. Parlamendikomisjon hindaks, kas see on põhjendatud või mitte. See, kas riigikontrolli eelarvet suurendada, jätta samaks või tuleks seda vähendada, peaks sõltuma riigikogu rahanduskomisjoni seisukohast riigieelarve menetlemisel," ütles ERR-ile riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.

Simson viitas vastuolule, mis on välja toodud ka rahvusvahelisel tasemel. "Põhiseaduse paragrahv 132 kohaselt on riigikontroll oma tegevuses sõltumatu avalike vahendite üle majanduskontrolli teostav riigiorgan. Et seda eesmärki täita, peab riigikontroll olema auditeeritavatest asutustest sõltumatu ning kaitstud väliste mõjutuste eest. Seda, et riigikontrolli eelarvet menetleb ja piirsummad kehtestab rahandusministeerium ehk üks auditeeritavaist, on pidanud riigikontrolli sõltumatuse aspektist probleemseks Euroopa Liidu teiste riikide kõrgeimad auditiasutused kahe kollegiaalhindamise käigus," märkis Simson.

Riigikogu kantselei poolt ütles parlamendi avalike suhete juht Urmas Seaver: "Riigikogu kantselei ei oska täpsemalt kommenteerida valitsuse sees toimuvaid eelarveläbirääkimisi. Küll aga peab riigikogu kantselei õigeks põhiseaduslike institutsioonide eelarvelist autonoomiat, mida rakendatakse mitmetes riikides ning tuleneb põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttest."

ERR kirjutas eelmisel nädalal, kuidas riigikogu kantseleil on viimastel aastatel olnud keeruline seniseid töötajaid hoida ja uusi leida, kuna aastaid samal tasemel püsinud eelarve tõttu ei võimaldanud kantselei palgatase enam nõuetele vastavaid töötajaid leida.

Eesti Panga kommunikatsioonijuht Viljar Rääsk ütles oma vastuses ERR-ile, et keskpanga rahakott on riigi rahakotist eraldi ja sarnane põhimõte on kogu Euroopa Liidus, et tagada keskpankade sõltumatus valitsusest oma ülesannete täitmisel. "Keskpank teenib tulu peamiselt euroala keskpankade ühistelt rahapoliitilistelt tehingutelt, reservide haldusest ja meenemüntide müügist. Eesti Panga seaduse kohaselt on keskpanga eelarve kinnitamine Eesti Panga presidendi pädevuses," märkis Rääsk.

Poliitikud tunnistavad muudatuste vajadust

Põhiseaduslike institutsioonide rahastamisega seotud probleemist kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias ka lahkuva valitsuse justiitsminister Lea Danilson-Järg, kes tunnistas, et kuna nende rahastuse eest ei võitle poliitilisel tasandil mitte keegi, jäävad nad eelarve koostamisel alati vaeslapse rollis.

"Praegune süsteem ei ole jätkusuutlik ja võib eriti kokkuhoidliku valitsuse korral ohtu seada põhiseaduslike institutsioonide tegevuse ja seeläbi õigusriigi toimimise tervikuna. Vaja on lahendusi, kuidas tagada eelarve protsessis ka nende vajadustega arvestamine. Ootan väga, et põhiseaduslikud institutsioonid tuleksid ise välja ettepanekuga, mida muuta. Kuuldavasti on midagi juba ka ettevalmistamisel. Loodetavasti saab järgmine riigikogu probleemi tõsidusest aru ning teeb vajalikud muudatused," kirjutas Danilson-Järg. 

Põhiseaduslike institutsioonide soovi tuua nende rahastamise otsustamine riigikogusse, on toetanud ka praegu koos Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega uut valitsuskoalitsiooni moodustav Reformierakond.

"Kehtiv riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult riigikogu tööd reguleerivat õigust – uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest," seisab Reformierakonna valimisprogrammi riiklust ja demokraatiat puudutavas peatükis.

Sotsiaaldemokraadid lubasid oma valimisprogrammis tugevdada "riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel".

Ka Eesti 200 rääkis oma valimisprogrammis riigivalitsemise ümberkorraldamisest öeldes muuhulgas: "Riigikogust peab taas saama Eesti riigivalitsemise gravitatsioonikese. Parlamendis peavad toimuma tõsised diskussioonid Eesti elu olulistes küsimustes, kuhu panustavad võrdselt nii opositsioon kui koalitsioon. Peab taastuma kodanike usaldus Riigikogu vastu ning kasvama rahva esindaja võimekus algatada suuri muutusi. Usaldus peab taastuma ka erakondade suhtes ja selleks on vaja luua korruptsiooni ennetavad meetmed ning reformida erakondade rahastamist."