"Põhiseaduslikud institutsioonid on loomulikult kursis riigi rahandusliku olukorraga ja nende taotlused mahtusid praegu kehtivas riigieelarve strateegias nende jaoks kavandatud piirmäärade alla," rääkis Akkermann. "Nad tulevad ka 2025. aastal toime põhimõtteliselt samade personalikuludega, mis nad kavandasid 2023.  aastaks," lisas ta.

Järgmisest aastast kehtima hakkava riigieelarve baasseaduse muutmisega kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarvelise autonoomia saavutamiseks edaspidi nende eelarve piirmäära riigikogu rahanduskomisjon. Teisipäeval kuulaski rahanduskomisjon põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotluste selgitusi, mille nad olid esitanud komisjonile juba juunis ja juulis.

Pärast põhiseaduslike institutsioonide eelarvete mahu kinnitamist esitab riigikogu rahanduskomisjon need valitsusele enne eelarve üleandmist ja valitsus on kohustatud selle piirmäära ulatuses leidma sellele riigieelarvest rahalise katte, selgitas Akkermann. Niimoodi ei pea põhiseaduslik institutsioon taotlema oma rahastust otse valitsussektori täitevpoole käest, märkis ta.

Kommenteerides institutsioonide esitatud eelarveid, ütles rahanduskomisjoni esimees, et lahtiseks jäi veel kolm teemat: riigikogu hoone jooksev remont, kohtunike koolitus ja kohtute infosüsteem, mida komisjon veel arutab. "Aga 99 protsenti eelarvetest on igati arusaadavad ja praeguses majanduslikus olukorras mõistlikud. Raske saab muidugi olema nendel institutsioonidel oma töökohti täita, et kõik tööd tehtud saaks," tõdes Akkermann. "Sellega nad võtavad endale kaunis keerulise ülesande, et suuta endale väga head, enamasti juriidilise eriharidusega personali värvata ja oma töökohad täita ning oma töö tehtud saada," lisas ta.

Akkermann viitas sellele, et väga suur osa nende asutuste eelarvetest moodustavad personalikulud: presidendi kantseleil umbes poole, riigikogul üle poole, aga riigikohtul isegi üle 80 protsendi.

"Teades, kuidas inflatsioon on palkade ostujõudu viimasel ajal vähendanud, siis nad tulevad ka 2025. aastal toime põhimõtteliselt samade personalikuludega, mis nad kavandasid 2023.  aastaks," rääkis Akkermann.

2025. aasta eelarvete piirmäärad põhinevad nelja-aastasel riigieelarve strateegial, ütles rahanduskomisjoni esimees. "Kui meile 2024. aasta eelarve üle anti, siis anti sellega kaasa eelarvestrateegia, kus on piirmäärad eelseisvaks veel neljaks aastaks, praegusel juhul siis kuni 2027. aastani. Ja need (põhiseaduslike institutsioonide - toim.) 2025. aasta eelarvetaotlused olidki sellised, et need jäid sinna piirmäära alla, mis eelarve strateegiaga neile ette nähtud oli," rääkis Akkermann.

"Põhiseaduslikud institutsioonid on eranditult kõik olnud väga-väga kokkuhoidlikud," lisas ta.

Rahanduskomisjon arutab institutsioonide palgateemat koos rahandusministeeriumi esindajatega veel ka neljapäeval ning loodab nende eelarvelaed kinnitada esmaspäevasel istungil.

Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Eesti Pank, riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll.

Varasemalt valmistas põhiseaduslike institutsioonide eelarved riigieelarve raames ette valitsus ning riigieelarve kinnitas riigikogu. See aga andis valitsusele, mis on täitevvõimu asutus, liiga suure võimu teiste põhiseaduslike institutsioonide töö üle.