Läänemets tõdes, et matemaatiliselt on küll Reformierakonnal ja Eesti 200 riigikogus vajalik enamus olemas, kuid see tähendab, et kõik saadikud peaksid alati hääletamistel kohal olema.

"Tegelikult pole neil kokku seda, mida vaja, vaid on vaja kolmandat osapoolt. Ma arvan, et mõlemad nad mõistavad, et valitsusse on vaja üht vasakpoolset erakonda, kes tasakaalustaks ja ütleks, stopp, Eestis on inimesed, kes vajvad tähelepanu, et Eestis on regionaalne ebavõrdsus suur," rääkis Läänemets põhjustest, miks SDE uude valitsusse minna soovib.

Läänemets rääkis saates erinevatest koalitsioonikõnelustel arutlusel olevatest teemadest. Konkreetsetest kokkulepetest tema sõnul veel rääkida ei saa.

Läänemets tõdes, et õiglasemat maksusüsteemi uuel valitsusel ilmselt luua ei õnnestu, kuid sotsiaaldemokraatide eesmärk on aidata inimesed palgavaesusest välja. "Sotside ettepanek miinimumpalga tõstmiseks – arvan, et seda arutame põhjalikult. Ja üht või teistmoodi kas selle lubaduse või mõne teise võimaluse raames me selle võimaluse leiame, kuidas palgavaesust vähendada."

Läänemetsa sõnul on koalitsioonikõnelustel konsensus õpetajate palga tõstmiseks, kuid kõik oleneb riigi rahalisest olukorrast. "Nii palju saan öelda, et soov laua taga oli olemas ja kui rahaliselt suudame kokku leppida – ja ma arvan, et peame suutma siis ka tulupoole kasvatamises kokku leppida – , siis see on võimalik teha. Jah, järgmisel aastal, vähemalt see, mida arutasime, see võimalik pole, aga lähiaastatel küll," sõnas ta.

Läänemets usub, et kõrgharidust tasuliseks ei muudeta. Õppetoetuste tõstmises on läbirääkijatel tema sõnul samuti põhimõtteline üksmeel, kuid ka see sõltub raha olemasolust.

"Kulupool on meil laua taga päris suur. Võti on ju selles, kuidas me tulupoolega tegeleme," ütles ta.

Omavalitsustele tuleb anda võimalus maksude kehtestamiseks

Läänemets ütles, et koalitsioonikõnelustel on põhimõtteliselt üksmeel, et kohalikele omavalitsustele tuleb anda õigus oma makse kehtestada.

"Näiteks Vormsi saarel käib palju turiste, nad toodavad väga palju prügi ja vabalt võiks küsida igalt turistilt 50 senti või ühe euro ja siis maksab turist ka oma prügi käitlemise kinni. Või turismimaks mõnes piirkonnas, kus turistid toovad küll tulu sisse, aga võtavad võib-olla inimestelt ka rahu vähemaks. Mingite sellist maksude lubamine omavalitsustele on väga normaalne asi," selgitas Läänemets.

Tema hinnangul on turismimaks ka turismifirmade huvides.

Kodualuse maamaksuvabastuse kaotaks sotsiaaldemokraadid ära ja annaks omavalitsustele võimaluse see ise kehtestada. "Siis nad saavad nii, nagu ühes või teises kohas võimalik, seda teha. Eesti kalleim, jõukaim piirkond Tallinna vanalinn on ka maksuvaba praegu. See pole normaalne loogika, et mida jõukam, seda vähem maksad," põhjendas ta.

Läänemetsa hinnangul võib kavandatav valitsus jätta maapiirkondades väikekoolid avatuks. "Arvan, et see, et väikekoolid jääksid üle Eesti alles, tuleb ära. See on tähtis. Kohalikud omavalitsused, kes täna mõtlevad, et hakkaks kuueklassilisi koole kinni panema, ma ütleks, et oodake ära. Riik ei lase elul väljaspool suurlinnu täiesti ära hääbuda," sõnas ta.

Läänemets annaks omavalitsustele ka võimaluse kehtestada ummikumaksu, et suunata inimesi linnades rohkem ühistransporti kasutama. Maapiirkondades ta sellist maksu mõistlikuks ei pea, kuna seal ei ole praegu normaalset ühistransporti.

Ida-Virumaal tuleb ellu viia kaks suurt muudatust

Kavandatav koalitsioon soovib saata Ida-Virumaale esindaja, kes aitaks seal ellu viia eestikeelsele haridusele üleminekut ja õiglase ülemineku fondi raha kasutamist.

"Mõte pole see, et saadame eriesindaja sinna probleeme lahendama, vaid mõte oli selles, et Ida-Virumaad puudutavad kaks hästi suurt muudatust. Üks on eestikeelsele haridusel üleminek, mis on põhimõtteliselt Tallinn ja Ida-Virumaa. Seal on hästi palju emotsioone, palju keerulisi küsimusi, hirme. Teine teema on õiglane üleminek, mis puudutab põlevkivi ja rohelepet. Me tahame, et see läheks kiiresti, paremini ja nii, et valitsus oleks rohkem nende inimestega, et inimesed mõistaks, mida valitsus teeb ja valitsus rohkem käiks ühte jalga nende inimeste soovidega," selgitas Läänemets.

"Kui vaatame õiglase ülemineku fondi raha, siis seda on päris väike osa praegu kasutatud. Seal on päris suured väljakutsed, kuidas seda kasutada. Peame pingutama, et see raha, mis on mõeldud Ida-Virumaale, sinna ka jõuaks," lisas ta.