Kliimaraport: eluväärseks tulevikuks tuleb kasvuhoonegaase tugevalt kärpida

Rahvusvahelise kliimapaneeli (IPCC) uusima sünteesraporti kohaselt tuleb elamisväärse tuleviku tarbeks üleilmselt kasvuhooneefekti tekitavaid heitmeid 2030. aastaks poole võrra vähendada.
Uusima ÜRO kliimaraporti kohaselt tuleb üleilmseid kasvuhoonegaase elamisväärse tuleviku tarbeks 2030. aastaks poole võrra vähendada. Esmaspäeval avalikustati ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) sünteesaruande, mis koondab endasse kõige tähtsamad tulemused eelmistest raportitest alates 2015. aastast.
Hoidmaks üleilmse keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadi kandis tuleb teha tugevaid ja kiirelt kohalduvaid kasvuhoonegaaside heitmete kärpeid, hindas raport, mille olid 195 kliimapaneeli töös osalevat valitsust heaks kiitnud. IPCC sünteesraporti kohaselt tuleks selleks kiirelt loobuda söe, nafta ja maagaasi kasutamisest. Praeguseks on keskmine üleilmne temperatuur aastatel 2011-2020 1,1 kraadi kõrgem võrrelduna tööstusajastule eelnenud perioodiga.
Raporti kohaselt kannatavad kliimamuutuste all enim Aafrika, Aasia, Kesk- ja Lõuna Ameerika vähem arenenud riigid. Samuti kannatavad teistest enam väikesaared ja Arktika piirkond. IPCC raportis kutsutakse üles suurendama kliimaga seotud investeeringute mahtu kolm kuni kuus korda. Eriti vajavad välist rahastust kliimamuutustega kohanemiseks arengumaad. Šveitsis kohtunud delegaadid kinnitasid, et Saudi Araabia ja teised naftatootjad ei toetanud karmimat sõnastust raporti kokkuvõttes, milles oleks kutsutud üles loobuma kivisöest, naftast ja gaasist taastuvate energiaallikate kasuks.
IPCC raporti kokkuvõttes kutsutakse üles rohkem rattaga sõitma, jalutama ja sööma enam puu- ja juurvilju kui liha, mille kasvatamine tekitab alternatiividega võrreldes rohkem kasvuhoonegaase. IPCC praeguse juhi Hoesung Lee sõnul püüti seekord raportis tuua esile enam inimlikku külge. Varem ei olnud kliimapaneeli raportites sellisel viisil indiviidi tasemest juttu. Üks IPCC raporti autoritest Peter Thorn ütles Reutersile, et nüüd on aeg võtta vastutus kõikidel tasanditel, nii valitsuste, kogukondade kui ka indiviidide tasandil.
Esimene ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli raport avaldati 33 aastat tagasi. Sestsaadik on üleilmsed heitkogused suurenenud 54 protsenti. USA-s paikneva Maailma Ressursside Instituudi (World Resources Institute) president Ani Dasgupta tõi esile, et hoolimata taastuvate energiaallikate laialdasemast levikust pärineb 80 protsenti maailma energiast jätkuvalt fossiilkütustest, mis moodustab ka 75 protsenti üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitmetest, vahendas Reuters.
Järgmine ÜRO kliimale keskenduv tippkohtumine (COP28 ) toimub Dubais käesoleva aasta detsembris. Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul tõusid üleilmsed kasvuhoonegaaside heitmed 2022. aastal ligikaudu ühe protsendi võrra. Praeguste trendide jätkudes tõuseb keskmine temperatuur 2100. aastaks keskmiselt üle maailma 2,7 kraadi.
Raporti kokkuvõttes hoiatatakse, et lähitulevikus on üle maailma oodata kuumusega seotud suremuse ja haigestumuse kasvu, toidu- ja vee kaudu levivate haiguste suuremat levikut, üleujutusi rannikute ja teiste madal asuvate alade lähistel, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning ka põllumajanduse saagikuse vähenemist mõningates piirkondades. Samuti võib enam esineda maalihkeid ning väheneda joogivee kättesaadavus, mis võib tekitada tagajärgi nii inimestele kui majandusele enamikus mägipiirkondades.
Toimetaja: Allan Aksiim