Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega. 

Kahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile. 

Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse kestel muutuda. 

"Kuigi inimlikult on mõistetav soov vanaduspensionist oluliselt kõrgemat politseipensioni saada, on nn eripension mõeldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise nõuded täidab," sõnas riigiprokurör Maria Entsik. 

"Süsteemi ärakasutamine isiklikuks hüvanguks ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi ettenähtust kõrvale kalduda. Reeglid kehtivad kõigile ühte moodi ning seaduse järgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusväärne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igapäevatöö on seista hea käitumise korrektsuse ja õiguspärasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus võib olla käsitletav kuriteona," lisas riigiprokurör. 

Asja menetlevad riigiprokuratuuri juhtimisel kaitsepolitsei ametnikud.

Mehed peeti teisipäeva hommikul kinni

Maria Enstik kinnitas ERR-ile, et hetkel toimuvad menetlustoimingud, mõlemad mehed peeti aga hommikul kahtlustatavatena kinni. "Toimuvad vajalikud läbiotsimised ja kahtlustatavate ülekuulamised," sõnas ta.

ERR-i küsimusele, kas Elmar Vaher sai ka sellise tegevuse eest mingit varalist kasu, vastas Maria Entsik, et tal ei ole põhjust seda uskuda. Entsiku sõnul ei saanud Heldna ka kahest kohast töötasu. 

Entsiku sõnul on selle kriminaalmenetluse pinnalt selgunud, et selliseid isikuid, kes oleks esitanud pensioniavalduse, rohkem teadaolevalt ei ole. Samas ei välistanud ta, et selliseid isikuid, kellel oleks fiktiivne tööleping politsei- ja piirivalveametiga võib olla veel.

"Neid võib olla alla 10 teadaolevalt," ütles ta. Seda, kas ka need fiktiivsed lepingud on Elmar Vaheri kinnitatud ei osanud Entsik enda sõnul kommenteerida. "See ei ole meie kriminaalmenetluse objekt tänasel päeval," lausus Entsik.

"Selline tegevus, mis puudutab isikule teatud töösuhte loomist või andmist, on käsitletav sellise kuriteo koosseisu nagu kelmus ettevalmistava faasina. Aga karistatavaks muutub kelmus alates sellest hetkest, kui isik on toime pannud kelmuse katse, ehk siis esitanud sotsiaalkindlustusametile avalduse, et ta soovib nende dokumentide alusel pensionit saada. See tähendab seda, et kuni selle hetkeni kui ükski isik ei ole selle fiktiivse staaži alusel pensionit taotlema läinud, siis me selles kuritegu ei näe," rääkis Entsik.

Heldna teenistussuhe peatatud, siseminister kõrvaldas Vaheri ametist

Maksu- ja tolliameti kommunikatsioonijuht Katrin Lunt ütles ERR-ile, et Eerik Heldna ametiaeg maksu- ja tolliametis lõppeb 15. aprillil 2023.

"Praegu viibib ta puhkusel, mis tähendab, et tema teenistussuhe on peatatud. Tema ülesandeid täidab tolliformaalsuste valdkonna juht," lausus Lunt.

Siseministeerium teatas, et siseminister Lauri Läänemets (SDE) kõrvaldab Elmar Vaheri ametist.

Eerik Heldna – kõrge karjääriga korruptsioonitõkestaja

Eerik Heldna on sündinud 1977. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja seejärel Sisekaitseakadeemia kohtueelse uurimise eriala 2000. aastal. Magistrikraadi omandas Heldna Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise erialal. FBI akadeemia läbis ta 2004. aastal.

Heldna töötas PPA kriminaalbüroo direktorina aastatel 2005-2008 ning pärast seda 2008-2009 keskkriminaalpolitsei direktorina.

Aastatel 2009-2017 oli Heldna kaitsepolitseiameti (kapo) peadirektori asetäitja, kus tema valdkonnaks oli korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine.

2017. aasta suvel teatas Heldna, et lahkub kapost ja asub tööle advokaadibüroo Nove nõunikuna. 2018. aasta kevadel teatas advokaadibüroo, et Heldna lõpetab nende juures töö ja keskendub Eesti Idapartnerluse Keskuse eksperdina Ukraina abistamise projektidele, täpsemalt korruptsiooni ohjeldamisele ja korruptsioonivastaste meetmete juurutamisele Ukrainas.

2018. aasta novembris teatas kaitsevägi, et Heldna on asunud tööle kaitseväe teenistusse ja tegeleb seal julgeolekuküsimustega.

Vähem kui aasta pärast teenis Heldna staabiohvitserina Saksa kontingendi koosseisus ÜRO missioonil Malis.

Maist 2020 asus Heldna tööle maksu- ja tolliametisse, kus ta hakkas juhtima tolliosakonda. 

Elmar Vaher - pikaaegne pressisõbrast politseijuht

Elmar Vaher on sündinud 1. mail 1975. Ta on lõpetanud Paikuse politseikooli ja Sisekaitseakadeemia ning Tallinna Ülikooli magistriõppe õigusteaduses.

Aastatel 1997-2002 töötas Vaher Tallinna politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna kriminaaltalituses erinevatel ametikohtadel.

2002–2005 oli ta Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse komissar ja ülemkomissar

2005. aastal sai temast Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor.

Aastatel 2005-2008 töötas Vaher keskkriminaalpolitsei direktori kt ja direktorina.

2008–2009 oli Vaher Põhja politseiprefektuuri politseiprefekt ning 2010–2013 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt.

18. aprillil 2013 nimetas valitsus ta viieks aastaks politsei- ja piirivalveameti peadirektoriks.

3. mail 2018 nimetas valitsus Vaheri uuesti viieks aastaks PPA peadirektoriks.

 2015. aastal valis erameedia väljaandeid ühendav ajalehtede liit (tänane meedialiit) Elmar Vaheri pressisõbraks.

Vaher on ka varem skandaalidesse sattunud. 2016. aastal sellega, et ta ostis PPA kaardiga Tallinna lennujaamast endale 299 eurot maksvad kõrvaklapid ning 139 eurot maksvad matkasaapad.

2019. aastal tekkis skandaal Vaheri ülikooli magistritööga kui TLÜ akadeemiline komisjon leidis, et Vaheri lõputöö pole küll plagiaat, kuid algselt A-le kaitstud töö väärib madalamat hinnet. Magistritöö probleemiks oli puudulik viitamine. Hinnet alandati kolme palli võrra tasemele D.

2019. aastal soovis tollal siseministri ülesandeid täitnud rahandusminister Martin Helme (EKRE) Vaherist vabaneda, kuid eeskätt tollase peaministri Jüri Ratase selgel toel jäi Vaher ametisse edasi.