Elmar Vaher on öelnud, et tegemist on õigusliku vaidlusega, mis on nüüd inetuks läinud. Kuidas prokuratuuri hinnangul on?

Prokuratuuri hinnangul on väär rääkida õiguslikust vaidlusest. Kui kaitsepolitseiametile said 2020. aastal kõnealuse teenistussuhte vormistamise asjaolud teatavaks, tegid nad politsei- ja piirivalveametile (PPA) märgukirja, milles teavitasid, et näiline teenistussuhe ja rotatsioon võib viia kuriteoni. Siinkohal on oluline märkida, et võimalikuks kuriteoks muutub selline tegevus alles näilise teenistussuhte alusel pensioni taotlemisel. Ehk siis toona oli nii PPA-l kui ka Eerik Heldnal võimalik kahtluse alla sattunud tegu ära hoida.

Pensioni taotlemisega viidi tegu eelmise aasta mais lõpule ning info võimaliku kuriteo kohta jõudis prokuratuurini eelmise aasta sügisel menetluse alustamisega. Fakt, et menetlust alustati, näitab ka prokuratuuri õiguslikku hinnangut sellele olukorrale – kuriteotunnuste ilmnemisel kohustab seadus meid menetlust alustama ning annab õiguse asjaolusid välja selgitada.

Miks just praegu esitati kahtlustus ja viidi läbi avalikud menetlustoimingud? Miks ei tehtud seda juba varem või hiljem, näiteks pärast Vaheri ametiaja lõppu?

Kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamiseks ei ole kunagi head või õiget aega. Kriminaalmenetlused kulgevad omas tempos ning eelmisel nädalal jõudsid menetlusasutus ja prokuratuur toimingutega kahtlustuse esitamiseni. Selleks ajaks olime taustatööga kogunud piisavalt infot ning tõe väljaselgitamiseks oli vaja jõuda järgmiste tõenditeni, see tähendab muu hulgas kahtlustuse esitamist ja kahtlustatavate ülekuulamist.

Millised on üldises plaanis selle kaasuse tõendid? Kas allkirjastatud lepingutele lisaks on ka muid asju, mis viitavad, et Vaher ja Heldna leppisid kokku eripensioni saamiseks vajaliku fiktiivse töölepingu sõlmimise? Vaher on justkui viidanud mingitele salvestustele, kas sellised asjad on olemas?

Eelmisel nädalal koguti palju infot, mille analüüsimine ning tõenditeks vormistamine on alles pooleli. Tõe väljaselgitamiseks analüüsitakse kogutud teavet ning kuulatakse üle inimesed, kellel ametisse nimetamise ja väidetava lähetamise kohta teavet võib olla.

Kas on lähiajal oodata ka kahtlustatavate ringi laienemist?

Teadaoleva info põhjal on hetkel alust ühte inimest kahtlustada kelmuse toimepanemises ning viite inimest kelmusele kaasaaitamises. Uurimisi viiakse läbi selleks, et tõde välja selgitada. Küll aga märgin, et kahtlustuse kohaselt pandi tegu toime varjatud moel ning seega ei saa täna välistada, et tõendite analüüsimisel jõuame asjaoludeni, millest seni teadlikud ei olnud.

Mitu inimest on esitanud küsimuse, kas 400 euro suurune eripension on kokkuvõtvalt küünlaid väärt. Kui suurest summast me tegelikult räägime, milline on Heldna oodatav tulu staaži täitumise järel?

Kogusummat ei ole võimalik üheselt välja arvutada. Küll on ka teiste ametkondade kommentaarides õigesti märgitud, et kahtlustuses märgitud Eerik Heldna eripensioni staaž tähendaks vanaduspensioni ea saavutamisel umbes 400 eurost märgatavalt kõrgema, paari tuhandet eurot ületava pensioni saamist. Seejuures ei tohi unustada, et tegemist on igakuise maksega. Praeguseks on Eerik Heldnale välja makstud kokku umbes 5000 eurot, kuid nn eripensionite puhul tuleb meeles pidada seda, et tegemist on indekseeritava summaga, mis igal aastal kasvab.

Kas teema suhtes on suur avalik huvi ja kas asi võiks näiteks lõppeda oportuniteediga?

Kriminaalmenetlused võtavad aega ning täna on sellest veel vara rääkida. Kõigepealt tuleb kogutud info läbi töötada, tõenditeks vormistada ning alles seejärel saab kaaluda, kas ja kuidas menetlusega pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist jätkatakse. Avalik huvi on menetluse suhtes kindlasti olemas. Eraldi küsimus on, kas ka avalik menetlushuvi, mis eelkõige tähendab seda, kas menetluses on tingimata vaja jõuda süüdimõistva otsuse ja karistuseni.

Jaanus Rahumägi ütles Facebookis, et Heldnal on väga suured teened Eesti riigi ees ja teda ei tohiks praeguses julgeolekuolukorras selliselt kiusata. Kuidas prokuratuur sellisele argumendile vaatab?

Kahtlustuse esitamine ei tee olematuks Eerik Heldna ega kellegi teise panust ametnikuna.

Seadus kohustab õiguskaitseasutusi kuriteotunnuste ilmnemisel menetlust alustama ning selliseid asjaolusid saame kontrollida vaid kriminaalmenetluses. Usume, et eelmisel nädalal kahtlustuse saanud teadsid oma ametikohast lähtudes, milliseid tagajärgi võib selline tegevus kaasa tuua. Samuti usume, et nn eripensioni tingimuste loomisel nad vähemasti kaalusid, kas selline tegevus on seadusega kooskõlas ning tegid teadliku valiku.

Tulen tagasi ka selle juurde, et kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamisel ei ole ei head ega õiget aega, kahtlustused esitati meie hinnangul esimesel võimalusel. Alati on miski, mis kellelegi vale ajastusena näib.

Meelis Oidsalu ütles ERR-is, et kui Heldna võeti tööle ja roteeriti kõiki kehtivaid norme täites, on raske ära tõestada, et töösuhe oli fiktiivne. Kas Oidsalul võib õigus olla?

Tõendite kogumine alles käib ning tõde selgub menetluse lõppedes. Aga millise hinnangu annaksite te ise olukorrale, kus inimene on ühele ametikohale nimetatud ning paralleelselt nimetatakse teises asutuses teisele ametikohale? Samal päeval lähetatakse ta ametisse, kus ta on juba aasta aega töötanud ning see toimub ajal, mis kattub seadusemuudatustega, mis muudab nn eripensionile kvalifitseerumise tingimusi.

Kas prokuratuuri hinnangul üleüldiselt roteerumisega on riigiasutustes kõik korras ja kas üldisel rotatsiooniloogikal ja Heldna kaasusel on olulisi erisusi?

Enne 1. jaanuari 2020, kui senine eripensioni kord muutus, olid tõenäoliselt paljud politsei-, pääste- jt ametnikud valiku ees, kas töötada ametikohal, mis eripensioni nõudeid täidab või mitte. Selles, et rotatsiooni korras ametnik ajutiselt teisele ametikohale suundub, ei ole midagi tavatut. Küll aga on selleks seatud tingimused, mida tuleb täita. Need tingimused kehtivad kõigile ühtemoodi. Mistahes kõrvalekalded reeglitest loovad ebavõrdse tingimuse teiste ees.

Õiguspärane on selline rotatsioon, mis toimub tegelikult, mitte näiliselt ning see eristabki kahtluse alla sattunud Eerik Heldna juhtumit riigiametnike roteerumisest.

Kas teie hinnangul on antud kaasusega kaasnev mainekahju Eesti jõuorganisatsioonidele proportsionaalne?

Eestis ei ole seaduse ees puutumatuid. See oleks väga vale lähenemine, kui seaksime võimaliku mainekahju õigusest ja õiglusest ettepoole. Selliselt tegutsedes võib see kaasa tuua hoopis suurema mainekahju ja ka ohu julgeolekuolukorrale, sest need, kelle suhtes indulgents antakse või silm kinni pigistatakse, võivad ise muutuda mõjutustegevusele vastuvõtlikuks.

Kas Elmar Vaher ja Eerik Heldna tunduvad üldiselt ausate inimestena?

Üldine hinnang ei mängi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel rolli. Me lähtume seadusest ning kuriteotunnuste ilmnemisel oleme kohustatud menetlust alustama.

Arvestades, et olukord ei näi esialgu kuigivõrd keerukas, millal võiks asi näiteks kohtusse jõuda?

Kogutud info läbitöötamine, süstematiseerimine ja tõenditeks vormistamine võtab oma aja ning praegu on liiga vara, et anda hinnanguid, kui kaua kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks aega läheb.

Kaitsepolitsei esitas 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kahtlustuse kelmuses ning Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamises. PPA töötajatest on kelmusele kaasaaitamises saanud veel kahtlususe keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest süüd eitanud.