"See tekitab üht- või teistpidi ebaõigluse tunnet, sest inimesed on kunagi tööle tulnud selle teadmisega. Nad on kooli minnes oma elu valiku teinud," ütles Läänemets usutluses ERR-ile.

Kui riik ühel hetkel otsustas eripensionite süsteemi lõpetada, siis see säilis nii juba tööl olnud ametnikele kui ka nendele, kes oli rotatsiooni korras PPA-st mõnda teise ametisse lähetatud. "See võimalus on teadlikult jäetud, sest muidu oleks see juba tööle tulnud inimeste suhtes ebaõiglane," märkis minister roteerunute kohta.

"Ja kui täna rääkida politsei või ka päästeameti töötajatega, kellel seda süsteemi üldse ei olegi sellisel kujul, siis nemad tunnevad suurt ebaõiglust, kuna neil on ka teatud ootused, kuna muu maailm kasutab seda eripensioni edasi. Lihtsalt Eesti on sellest loobunud ja tänased juhtumid on osaliselt seotud üleminekuga, kus korraga on käigus vana ja uus süsteem," tõdes Läänemets.

Viitele, et see, kuidas PPA töötajaid roteeritakse, riivab inimeste õiglustunnet, vastas Läänemets, et roteerimise süsteem ise on vajalik ja seda kasutavad kõik riigid.

"Siin küsimust ei ole. Küsimus on selles, kas keegi vormistatakse fiktiivselt tööle, et pensioni saada ja seal on roteerumine täiesti teine teema. Antud juhul on kahtlustus, et seda roteerumist on selleks ära kasutatud. Roteerimist ennast on vaja selleks, et esiteks ametite vahel liikuda - meil on olnud ka palju kaitseministeeriumi inimesi, kes liiguvad siseministeeriumi ja vastupidi, sest kogemusi on vaja vahetada. Lisaks on mõnikord ka tööülesanded, mis on välisluureametil, politseil või teistel asutustel, kus ongi selline ajutine roteerumine vajalik ja seda ülesannet ei olegi võimalik teist moodi täita," selgitas ta.

Läänemetsa sõnul oleks olukord, kus töötaja roteeritakse PPA-st välja selleks, et säilitada politseipension, probleem, kuid siiani ei ole selliseid juhtumeid tuvastatud.

"Siin on kahtlustus – see on ka see põhjus, miks me selle teenistusliku juurdluse algatasime, et saaksime vaadata ja veenduda, et tõesti ei oleks PPA-s selliseid juhtumeid. Ja kui on, siis me kindlasti tegeleme selle küsimusega. Täna on ka PPA peadirektori asetäitja Egert Belitšev omalt poolt algatanud sisemise juurdluse, kus nad vaatavad ka kõik võimalikud kohad, kus võib midagi sellist olla, omalt poolt üle, et seda kõike välistada," lisas Läänemets.

Kommusaar roteerus ministeerumisse juba 15 aastat tagasi

Minister tunnistas, et siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar on sama moodi juba 2007. aastal roteeritud siseministeeriumisse.

"Seda, kuidas ta siseministeeriumisse tuli, mina öelda ei oska, aga ma saan öelda, mis praegu on. Tema asekantsleri ametiaeg saab millalgi läbi ja siis tal on võimalik politseisse tööle tagasi minna," rääkis Läänemets.

"Korruptsiooni selles küsimuses ei ole. Nagu ma ütlen - rotatsioon on väga oluline. Kui rotatsiooni ei oleks, siis võib-olla need inimesed valivad mõnikord teise tee. Aga teades seda, kui vähe on meil täna neid inimesi, kes politseis töötavad ja neid kes tahavad sinna tulla, siis minu arvates me peaksime neid kümne küünega kinni hoidma. Aga nad peavad tegema seda tööd. Ka Veiko Kommusaare töö sisu on ju väga tugevalt seotud politsei ja piirivalvega," rääkis Läänemets.

Viitele, et Kommusaar töötab juba üle kümne aasta siseministeeriumis, kuid tema politseistaaž jookseb endiselt, vastas Läänemets, et selliseid inimesi on ministeeriumis veel. "Aga eeldus on see, et me tahame, et nad ühel hetkel sinna ametisse tagasi lähevad ja asekantsler ei saa ka lõputult olla, lisas ta.

Siseministeerium täpsustas hiljem, et Kommussaar ei ole rotatsiooni korras ministeeriumis siiski 15 aastat järjest olnud, vaid aastatel 2014-2015 töötas ta PPA-s ning seejärel naasis ministeeriumisse.

Vaheri staaž pole peatunud

Siseministri sõnul jookseb edasi ka PPA peadirektori Elmar Vaheri tööstaaž, ehkki ta on uurimise ajaks ametist kõrvaldatud. Pikaajalist politseijuhti lahutab ligi 5000-eurosest eripensionist vaid mõned nädalad tööstaaži.

"Ta on kõrvaldatud sellest ametist, aga teda pole lahti lastud. Tema pensioniküsimus oleneb pigem sellest, et mis on uurimise tulemus, kas see läheb kohtusse ja millise otsuse kohus teeb. Sest inimene ei ole süüdi mõistetud, süüdistust pole isegi veel esitatud. Meil ei ole alust inimest lahti lasta," märkis minister Läänemets.

Teisipäeval avalikuks saanud kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitseväes töötanud maksu- ja tolliameti osakonnajuhataja Eerik Heldna PPA juhi Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua võimalused politsei eripensioni saamiseks nõutava 25-aastase politseiametniku staaži näilikuks täitumiseks. Kolmapäeval sai avalikuks, et Heldna väidetava fiktiivlepinguga seotud PPA töötajate seas on ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juht Toomas Lõhmus.

Vaher rõhutas, et ta ei ole Heldnat tööle võtnud. "Ei ole ühtegi allkirja, kus Heldna oleks tööle võetud Vaheri poolt ja see on fakt," ütles ta.

Küsimusele, mis on tema kui siseministri hinnang kahtlustustele, vastas Läänemets: "Ma ei anna sellele hinnangut, sest tegemist on uurimistoimingutega, menetlusega, seda juhib prokuratuur. Siseministeerium ega siseminister sinna ei sekku. Ma ei tea isegi, milline on detailselt kriminaalsüüdistuse sisu. Ja ma ei peagi seda teadma, see on prokuratuuri, kohtu ja võimalike süüaluste teema."

"Meie siin siseministeeriumis ootame ära otsused ja sealt pealt saame järeldusi teha. See sõltub väga palju sellest, kas tuleb süüdimõistev otsus või kas üldse süüdistus esitatakse. Või kui seda ka ei tule, siis ma ütlen ka, et on probleem, kuidas üldse sellised asjad said juhtuda," lisas Läänemets.

Küsimusele, kas juhtum on kahjustanud PPA mainet, vastas Läänemets jaatavalt.

"Jah, loomulikult. Sellest on kahju nii minul kui ka kõigil, kes selles ametis töötavad. Aga teistpidi – kui tõesti selgub, et selle taga on midagi, siis see annab kindlust, et sellised asjad tulevad välja ja järelevalvemehhanismid, mis on riigis loodud, töötavad."

Riigiprokurör: menetluse alustamine ei olnud kergekäeline otsus

Kriminaalmenetluse alustamine endise politseijuhi Elmar Vaheri ja kõrgete PPA ametnike suhtes ei olnud kergekäeline otsus, ütles riigiprokurör Maria Entsik ERR-ile.

Entsik ei pea võimalikuks kriminaalmenetluse sisulisi küsimusi praegu ajakirjanduses avada.

"Saan seda kinnitada, et selle kriminaalmenetluse alustamine ei toimunud kergekäeliselt. Loomulikult on see põhjalikult läbikaalutud otsustus ja kindlasti on see väga ebameeldiv menetlus kõigile asjaosalistele ja ka pealtvaatajatele," ütles riigiprokurör.

Kallase hinnangul on riigirahaga skeemitamine Eesti ajalooline taak

Riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ja eripensionid tuleb välja maksta neile, kellel on seaduslik õigus neid saada, ütles Brüsselis viibiv peaminister Kaja Kallas.

Riigirahaga skeemitamise probleem on Kallase hinnangul ajalooline taak.

"See probleem tuleneb sellest, et olime 50 aastat okupeeritud. Siis kehtis suhtumine, et riiki petta on okei. Kui me oleme olnud iseseisvad, riik on olnud meie enda oma, meie maksumaksja raha. Kõik peavad suhtumist muutma. See ei ole keegi kolmas kuskil, vaid meie enda riik, mida selle kaudu õõnestame. See uurimine käib, eks tehakse selgeks, kes ja kas on midagi rikkunud," ütles peaminister.