Kapo esitas 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale kahtlustuse kelmuses ning tollasele politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhil Vaherile kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-sse ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe luurekeskusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest süüd eitanud.

"Ametisse nimetamine ja roteerimine on seaduslikud, sest nende otsuste tegemisel on järgitud seaduses sätestatud reegleid. Roteerimise kohta on politsei- ja piirivalve seaduses (PPVS) eraldi regulatsioon, tervelt kümme paragrahvi. Lisaks on üldnormid avaliku teenistuse seaduses (ATS). Ühtegi neist normidest ei ole rikutud," ütles Kurm ERR-ile.

Tema sõnul ei ole Vaherile ja Heldnale esitatud kahtlustuses nimetatud ühtegi PPVS-i, ATS-i või muu seaduse normi, mida Heldna ametisse nimetamisel oleks rikutud.

"Riigiprokurör lihtsalt ütleb, et Heldna ametisse võtmine polnud PPA-le vajalik. Miks prokurör arvab, et ta suudab PPA vajadusi paremini hinnata kui Vaher, seda pole ta siiani selgitanud," tõdes Kurm.

"Selle juhtumi traagika ongi see, et kui sellele esimest korda otsa vaadata, siis tundub jah kummaline. Et kuidas saab ametisse võtmisega samal päeva kohe roteerida? Samas, kui süveneda, saab selgeks, et seadus lubab seda. Kui asutuse juht leiab kõiki asjaolusid kaaludes, et selline otsus on asutuse huvides, siis ongi kõik korrektne," märkis jurist.

Kurm: see ei olnud jokk-skeem

Kurm ei nõustunud ka väitega, et tegemist on jokk-skeemiga. "Ei ole ka jokk, arvan mina. Jokk tähendab, et "juriidiliselt on kõik korrektne, aga ". Pärast "aga" tuleb arvamus, et tehtu ei ole eetiline või peaks olema keelatud või midagi muud taunivat," ütles Kurm. Tema hinnangul aga see nii ei ole.

Kurmi sõnul võivad praeguses juhtumis inimeste hinnangud lahkneda, kuna kõik sõltub vaatepunktist, aga ta meenutas aega, kui eripensionite süsteem kehtestati, olid politseinike palgad väga madalad.

"Kui mina 1999. aastal Tallinna vanemprokuröriks sain, oli minu palk 15 000 krooni. See oli riigisektori mõttes hiiglaslik, kuna just oli jõustunud uus prokuratuuri seadus, mis prokuröride palku kordades tõstis. Sel ajal politseis töötanud inimesed said palju vähem. Näiteks kriminaalpolitseis töötanud Vaher ja Heldna said siis umbes 5000 krooni kuus. Samal ajal küsisid advokaadid 1500 krooni tunnist," kommenteeris Kurm.

"Selles valguses on ikka valus kuulata, kuidas mõni endine advokaat räägib Heldna juhtumi näitel nõukaaja mentaliteedist ja riigi tagant varastamisest. Politseinike ja kaitseväelaste teine ja kolmas pensionisammas on advokaatide omadest oluliselt väiksemad sellepärast, et pikka aega maksti neile väga tagasihoidlikku palka. Eripensioni süsteem loodigi selleks, et madalaid palku kompenseerida. Tänaseks on paljud selle unustanud. Nagu on ununenud ka see, milline oli siis kriminogeenne olukord. Siis polnud küberkelme, vaid välkusid noad ja paukusid püssid. Need noored mehed riskisid igapäevaselt oma eluga," tõdes ta.

Kurm: kuidas veerand sajandit riigi heaks töötanud Heldna pensioni ei vääri?

Kurm tõi ka esile, et Heldna on 26 aastat töötanud samale tööandja ehk Eesti riigi heaks ning see, kui ta on seda teinud eri asutustes, ei peaks välistama talle eripensioni määramist.

"Ta on kogu aeg teinud või juhtinud operatiivtööd. Tema töö iseloom on olnud sama ja tööandja on olnud sama. Kuidas saab siis öelda, et ta ei vääri pensioni? Kas hoopis see poleks ebaaus ja ebaeetiline, kui Heldna ja teised tema sarnased inimesed jäetaks pensionist ilma sellepärast, et nad on osa aega töötanud politseis ja osa kaitseväes? Tegelikult ei ole probleem mitte inimestes, vaid riigis, kes ei suutnud omal ajal eripensionide süsteeme ühtlustada. Ehk kui keegi on eripensionitega jokk-itanud, siis on see riik kui tööandja," leidis Kurm.

Kurm arutles ka laiemalt eripensionite maksmise üle, pidades silmas seda, et prokuratuur võib praeguses kriminaalasjas pidada eripensionite väljamaksmist riigile tekitatavaks kahjuks.

"Kui prokuratuur peab kahjuks pensionimakseid, siis ta ju ütleb sisuliselt seda, et eripensioni õigusega inimesed on olnud riigieelarve mõttes halb valik. Eelistada tulnuks neid, kellega eripensioni kohustust ei kaasne ehk kes on riigile odavamad. Aga miks ainult tulevased eripensionärid? Ka noori naisi on kulukas tööle võtta, sest nad võivad varsti jääda emapuhkusele. Ühesõnaga, mõttekäik, et töötajate valikul peaks riigiasutuse juht mõtlema, kes on tuleviku kulude mõttes odavam, kõlab ausalt öeldes jõhkralt," märkis ta.  

Etteheited siseministrile ja kapole

Kurm kordas üle ka juba varem välja öeldu, et kui siseministeeriumi haldusala asutuste juhid saavad seadusest erinevalt aru, pidanuks ministeerium kujundama oma seisukoha ja selle selgelt välja ütlema

"Kui siseminister leiab, et PPA juht on andnud ebaseadusliku haldusakti, saab ta nõuda selle tühistamist. Ja vastupidi, kui minister leiab, et haldusakt on seaduslik, tuleb tagada töörahu," märkis ta.

"Ja teiseks, kui kapo endiselt arvas, et plaanitakse kuritegu (mis oleks olnud politseistaažile vastava eripensioni küsimine sotsiaalkindlustusametilt – toim.), oleks ta pidanud seda ennetama. Kapo oleks saanud teavitada sotsiaalkindlustusametit (SKA) ja teha ettepaneku Heldnale pensionit mitte maksta. Selle peale oleks saanud Heldna pöörduda halduskohtusse ja nõuda SKA otsuse tühistamist. Nii oleks see vaidlus leidnud õigusriigile kohase lahenduse halduskohtus," selgitas Kurm.

"Kriminaalmenetlus, läbiotsimised, ülekuulamised – see kõik on mittevajalik ja totaalselt ebaproportsionaalne. Haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks on Eestis halduskohtud," rõhutas ta.

Kurm viitas ka mai keskel Õhtulehe kaudu avalikuks saanud juhtumile, kus Heldna roteerumisega sarnast skeemi kasutati ka kaitsepolitseis, ainult selle erinevusega, et inimene töötas 10 protsendi ulatuses kapos ja 90 protsendi ulatuses välisluureametis, kuid pärast vastavat muutust tõsteti tema koormus 100 protsendile, aga roteeriti kohe uuesti välisluureametisse.

"Prokuröri seisukoht, et see 10 protsenti muudab asja niivõrd, et üks juhtum on kriminaalne ja teine täiseti korrektne, ei ole mõistuspärane. Kriminaalvastutus ei saa sõltuda 10-protsendilisest erinevusest, kui asjaolud on põhimõtteliselt samad," rõhutas Kurm.

Ta lisas, et ei tea, mis on prokuratuuri seisukoht selle juhtumi osas. "Info selle kapo töötaja kohta on prokuratuuril olemas juba 20 päeva. Pole kuulda olnud, et [kapo peadirektorile] Arnold Sinisalule oleks kahtlustus esitatud," märkis Kurm.

Roteerujaid ka teistes asutustes

Endine riigi juhtivprokurör ja kunagine justiitsministeeriumi asekantsler Kurm tõi välja veel mitmeid prominentseid riigiametnikke, kelle roteerimine võiks küsimusi tekitada.

"Tõnis Saar on välisministeeriumi personaliosakonna ametnik olnud kogu see aeg, mil ta on olnud justiitsministeeriumi kantsler (alates 2017. aastast – toim.). Siseministeeriumi asekantsler ja vahepeal koguni PPA peadirektori kandidaadiks tõusnud Veiko Kommusaar on arvel PPA arendusosakonnas, kusjuures Kommusaar on olnud siseministeeriumisse roteeritud kokku 14 aastat. Kõik see aeg on ta kogunud politseiteenistuse staaži," loetles ta. "Sarnane on olnud täna kolumnisti ja julgeolekueksperdina tuntud Erkki Koorti karjäär. Ta suunati umbes aastal 2007 kapost siseministeeriumisse, kuhu ta jäi rohkem kui kümneks aastaks. Kõik see aeg politseistaaž jooksis ja tänaseks on pension välja teenitud. Järgmine näide on Euroopa Prokuratuuri Eesti liige Kristel Siitam-Nyiri, kes enne euroametnikuks saamist töötas 10 aastat justiitsministeeriumi asekantslerina, kogudes kogu selle aja prokuröri eripensioniks vajalikku staaži," jätkas ta.

Kurm tõi uuesti esile ka juba Õhtulehe artiklis mainitud tollase riigi peaprokuröri Lavly Perlingu karjääri, kui pärast tema ametiaja lõppu loodi spetsiaalselt tema jaoks juhtiva riigiprokuröri ametikoht, mida Kurmi hinnangul prokuratuuril vaja ei olnud, kuid kus Perling teenis kõrgeimat võimalikku prokuröri palka.

"Et seda ametikohta tegelikult prokuratuuril vaja ei olnud, tõestab see, et keegi teine peale Perlingu sellel kohal töötanud ei ole ja varsti pärast tema lahkumist see kohta kaotati," ütles Kurm.

"Ühesõnaga, (riigi peaprokurör) Andres Parmas ja (kapo peadirektor) Arnold Sinisalu on varmad nägema pindu Elmar Vaheri silmas, aga ei taha näha palki oma silmas," tõdes ta.

Samas rõhutas Kurm, et ehkki PPA-st, kapost, prokuratuurist või mujalt ministeeriumitesse roteeritud inimesed koguvad eripensioni staaži, töötamata samas mitte enam niivõrd ohtlikes ametites, ei saa seda hukka mõista.

"Mina olen jurist ja vaatan asju kõigepealt selle pilguga. Nii nagu on seadusega kooskõlas Heldna roteerimine kaitseväe luurekeskusesse, nii on seadusega kooskõlas ka kõik need roteerimised. Mis puutub eetikat, siis siin on inimeste vaated erinevad, ja palju sõltub vaatepunktist," märkis ta.

"Küll on aga tõsi see, et kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt. Öelda, et Heldna ja Vaher on kurjategijad ning kõik teised puhtad kui prillikivid, on arusaamatu. See on vale ja karjuvalt ebaõiglane," rõhutas Kurm.

Kõige taga on Heldna konflikt kapoga

Kurm ütles ka, et on kuulnud Heldna ja kaitsepolitseiameti vahelisest konfliktist ja peab seda kriminaalmenetluse peamiseks põhjuseks ning seetõttu ei ole kapo asjas erapooletu.

"Arvan kahjuks, et just nii see on. Olen Heldna ja Vaheri kaitseks info kogumiseks kohtunud paljude julgeolekuvaldkonnas ja justiitssüsteemis töötavate inimestega. Kõik nad teavad, et osa kapo juhtkonda kuuluvatest inimestest peavad Heldna peale viha. Et tegu pole lihtsalt hammaste krigistamisega, vaid et Heldna karjääri on püütud ka tegudega takistada, seda näitab ka käesolev saaga. Kapo on püüdnud selle roteerimise abil Heldnat lahti kangutada nii PPA-st, luurekeskusest kui maksu- ja tolliametist. Mis selle vaenu põhjus on, ma ei tea," tõdes Kurm.

"Ilmselgelt ei ole kapo selles asjas objektiivne ja erapooletu. Nad on oma seisukoha kujundanud juba kolm aastat tagasi, kui keeldusid Heldnale soovitud tasemel riigisaladuse luba andmast. Praegu teevad nad kõik selleks, et oma seisukohta tõestada," leidis ta.

"Ja küsimus ei ole ainult selles, kuidas asjad tegelikult on, vaid ka selles, kuidas nad välja paistavad. Uurimine peab ka kõrvaltvaatajale aus ja erapooletu tunduma. Olukorras, kus kõik teavad kapo juhtide ja Heldna tülist, ning kus ka kapo ametnikke on küsitavatel asjaoludel roteeritud, paistab kõik väga halb välja. Vähemalt mulle," tõdes Kurm.

Heldna ja Vaheri kaitsja ütles, et on rääkinud nii selles kriminaalasjas riiki esindava riigiprokurör Maria Entsiku kui riigi peaprokurör Parmasega ning palunud, et nad muudaks uurimisalluvust ja uuriks selle asja riigiprokuratuuris ise lõpuni.

"Kahjuks ei ole mind seni kuulda võetud," tõdes Kurm.