Riias tegutseva Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate sõnul ei olnud Kreml valmis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) poolt eelmisel reedel avaldatud vahistamismääruseks Vene presidendi Vladimir Putini vastu. Allikate sõnul pole Kreml veel täiel määral kindel, et kuidas tagada edaspidi Vene presidendi julgeolek.

Kremli ametkond tahtis 2023. aastal maalida Vene president Vladimir Putinist läänevastase võitluse käilakuju, mille tarbeks oleks vaja olnud teha pidevaid välisreisi arengumaadesse. Loodava kuvandi osana pidi jääma mulje, et Putin kaitseb Ladina-Ameerika ja Aafrika riike koloniaalse rõhumise vastu. Selliseid välisreise oleks saanud kasutada nii välismaiseks kui siseriiklikuks propagandaks. Viimane on tarvilik, kuna Venemaal toimuvad 2024. aastal presidendivalimised.

Kuna Putini vastu esitati vahistamismäärus, siis see piirab Vene presidendi võimalusi välismaale reisimisel ning seda isegi endise Nõukogude Liidu territooriumi ulatuses. SRÜ riikidest on näiteks Tadžikistan ratifitseerinud Rooma statuudi, millega algselt loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Kokku on Rooma statuudiga liitunud 123 riiki, sh Eesti ja teised Balti riigid.

Meduzaga suhelnud allika sõnul ei usu Kreml, et varem Nõukogude Liidu alla kuulnud riigid võiksid Vladimir Putini vahistada, kuid see tõenäosus alati siiski eksisteerib. Seetõttu on Putini vahistamise tõenäosus sisuliselt olematu, kuna Vene president lihtsalt ei kavatse reisida nendesse riikidesse, kus on kasvõi minimaalne oht sattuda vahi alla.

Meduza juhtis tähelepanu, et hoolimata 2022. aastal algatatud täieulatuslikust sõjast Ukraina vastu, suutis Vladimir Putin siiski vabalt välismaal ringi reisida ning osaleda tippkohtumistel ja foorumitel. Näiteks 2022. aasta suvel külastas Putin Tadžikistani, Türkmenistani ja Iraani ning sügisel Usbekistani, Kasahstani ja Armeeniat. Samas alates eelmise aasta 24. veebruarist ei ole Putin lääneriike külastanud.

Allikate kinnitusel olid sellised välisreisid Venemaa sisse suunatud propaganda tarbeks vajalikud, kuna Vene president Vladimir Putin sai jätta mulje, et Venemaal on veel välismaal sõpru ning Venemaa on jätkuvalt mitmepooluselise maailma üks keskseid sambaid.

Vladimir Putini vahistamismäärus on juba tekitanud probleeme võimalike välisreiside osas. Näiteks peaks 2023. aasta augustis toimuma BRICS-i riikide tippkohtumine Lõuna-Aafrika Vabariigis, mille võimud teatasid esmaspäeval, et nad on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust arvesse võtnud. Samas väitis Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov, et Kreml on vahistamismääruse osas rahulikult meelestatud ja jätkab oma tööd. Lisaks sellele algatasid Vene võimud ICC kohtunike suhtes Venemaal kriminaaljuurdlused ning endine Vene president Dmitri Medvedev ähvardas Haagi raketirünnakuga.