Hunt esitas 7. aprillil 2021 Harju maakohtule Taivo Liiviku vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise seaduses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artikli "GALERII | Brigitte Susanne Hunt tähistas 24. sünnipäeva suurejoonelise peoga" kommenteerimise alal kommentaari: "rahakott on kahe jala vahel".

Väljend "rahakott on kahe jala vahel" tähendab hageja arvates keskmise mõistliku lugeja jaoks naisterahva kohta öelduna, et ta teenib raha prostitutsiooniga, oma keha ja seksuaalsete teenuste müügiga. 

Harju maakohus jättis 25. novembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et lauses "rahakott on kahe jala vahel" on põimunud väärtushinnang ja faktiväide. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja avaldatu kohaselt tegeleb hageja prostitutsiooniga. 

Samuti leidis maakohus, et Hunt on avaliku elu tegelane, kes ise ennast ja oma keha tulu teenimiseks eksponeerib.

"Hageja oli omaks võtnud, et ta võib seda teha provokatiivsel viisil. Sellisel viisil käitudes pidi hageja mõistma, et tema tegevus võis kaasa tuua negatiivseid hinnanguid. Olukorras, kus hageja ise end avalikult tulu teenimise eesmärgil eksponeerib, peaks tema kriitika talumise lävi olema maakohtu hinnangul kõrgem. Hageja ei saa ette heita, et teda võidakse nimetada isikuks, kes teenib tulu oma keha kasutamise kaudu," leidis maakohus.

Hunt esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Hageja vaidlustas kohtuotsuse põhjendused osas, milles maakohus leidis, et kostja ei avaldanud faktiväidet, et hageja tegeleb prostitutsiooniga; samuti osas, milles maakohus leidis, et olukorras, kus hageja ise end avalikult tulu teenimise eesmärgil eksponeerib, peaks tema kriitika talumise lävi olema kohtu hinnangul kõrgem.

Tallinna ringkonnakohus jättis 30. augusti 2022 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, nagu saaks väljend "rahakott on kahe jala vahel" tähendada üksnes prostitutsiooniga tegelemist. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega ka selles, et, tuvastades ebakohase ja seega õigusvastase väärtushinnangu avaldamise, tuli kostjalt hageja kasuks igal juhul välja mõista mittevaralise kahju hüvitis.

Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus madalama astme kohtute otsused tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et madalama astmete kohtute otsused tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Kolleegium ei nõustunud madalamate kohtute seisukohaga, et hageja hagi tuli jätta rahuldamata mh seetõttu, et hageja ei tõendanud talle raskete tagajärgede tekkimist. Kolleegium jäi oma varasema seisukoha juurde, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama.

Kolleegium ei nõustunud ka kohtute seisukohaga, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend on piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kolleegium leidis, et kohtumenetluse pidamine, mille tulemusel hagi jäetakse rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Vastupidi – see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud.

Kohtud on hagi rahuldamata jätmist ebaõigesti põhjendanud ka sellega, et kostja on hagejalt vabandust palunud ja et see oli piisav kompenseerimaks hagejale tema au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. 

Riigikohus: avaliku elu tegelase au ei tohi valeandmete avaldamisega teotada

Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis, et asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist. Seetõttu ei saa isikut lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit.

"Avalikkuse huvides /.../ ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise teel," lisas riigikohus.