Kolmapäeval komisjoni heakskiidu saanud ühiste eeskirjade ettepanek, millega edendatakse toodete parandamist, aitab tarbijatel raha kokku hoida ja toetab muu hulgas jäätmete vähendamise kaudu Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamist, öeldakse Euroopa Komisjoni pressiteates.

Selle kohaselt on viimastel aastakümnetel tooted katkimineku korral parandamise asemel pigem uute vastu välja vahetatud ning tarbijatele ei ole loodud ka piisavalt stiimuleid, et nad laseksid tooteid pärast seadusega ette nähtud garantiiaja lõppu parandada. Komisjoni ettepanekuga muudetakse aga toote parandamine tarbija jaoks lihtsamaks ja rahaliselt mõttekamaks kui selle väljavahetamine. Kui parandamise järele tekib suurem nõudlus, elavneb ka parandamissektor ning tootjatel ja müüjatel tekib huvi töötada välja kestlikumad ärimudelid, usub Euroopa Komisjon.

Ettepanek peaks tagama, et suureneb seadusega ette nähtud garantiiaja jooksul parandatavate toodete hulk ning et tarbijatel tekivad lihtsad ja odavamad võimalused selliste toodete parandamiseks, mida on tehniliselt võimalik parandada ka pärast garantiiaja lõppu või kui toode ei tööta kulumise tagajärjel enam hästi - näiteks tolmuimejad või ka tahvelarvutid ja nutitelefonid.

Tekib kohustus pakkuda parandamisteenust

Uue ettepanekuga saavad tarbijad õiguse tooteid parandada nii seadusega ette nähtud garantiiaja jooksul kui ka pärast seda. Kui garantii veel kehtib, peavad müüjad pakkuma parandamisvõimalust, kui see ei ole asendamisest kulukam.

Kui garantii enam ei kehti, tekib tarbijal õigus nõuda tootjalt toote parandamist, kui see on EL-i õiguse järgi tehniliselt võimalik. See peaks tagama, et tarbija leiab oma katkisele tootele parandaja ning et tootjatel tekib huvi töötada välja kestlikumad ärimudelid.

Lisaks saab tootja kohustuse teavitada tarbijat sellest, milliseid tooteid tootja on ise kohustatud parandama.

Samuti luuakse veebipõhine kontaktide loomise platvorm, et viia tarbijad kokku nende kodukohas tegutsevate parandajate ja taastatud kaupade müüjatega. Platvormil saab otsida tooteid asukoha ja seisukorra järgi, mis aitab tarbijatel leida häid pakkumisi ja suurendab parandajate nähtavust.

Ettepaneku kohaselt kehtestatakse ka Euroopa parandusalane teabeleht, mida tarbija saab nõuda igalt parandajalt, et tagada parandamistingimuste ja -hinna läbipaistvus ning et tarbijal oleks lihtsam paranduspakkumisi omavahel võrrelda.

Algatuse heakskiitmise korral töötataks välja ka Euroopa parandusteenuste kvaliteedistandard, et tarbijal oleks võimalik teha kindlaks, millised parandajad kohustuvad pakkuma paremat kvaliteeti. Sellega saavad ühineda kogu EL-i parandajad, kes on valmis järgima näiteks parandatud toodete vastupidavusel või kättesaadavusel põhinevat kvaliteedi miinimumstandardit.

Euroopa Komisjoni ettepanek edastatakse arutamiseks ja vastu võtmiseks Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide valitsusi esindavale Euroopa Liidu Nõukogule.

Eesti asub oma seisukohta välja töötama

Justiitsministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad ütlesid ERR-ile, et kuna tegemist on väga värske algatusega, siis Eesti alles hakkab selle suhtes oma seisukohta kujundama.

Küll aga on keskkonnaministeerium varasemalt Eesti seisukoha kestlike toodete määruse osas sõnastanud selliselt: "Toetame kestlike toodete määruse üldist eesmärki muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks läbi toote eluea pikendamise, korduskasutuse, parandamise, ressursitõhususe, ringmaterjali sisalduse, taastootmise ja ringlussevõtu suurendamise ning ohtlike ainete sisalduse, süsiniku- ja keskkonnajalajälje vähendamise."

Katkiste asjade äraviskamine toob miljoneid tonne jäätmed

Komisjoni pressiteate kohaselt tekib rikki läinud toodete kergekäelise äraviskamise tõttu Euroopa Liidus igal aastal 35 miljonit tonni jäätmeid ja 261 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heidet ning kulutatakse 30 miljonit tonni ressursse.

Lisaks toob toodete asendamine parandamise asemel tarbijatele lisakulu ligikaudu 12 miljardit eurot aastas. Täiendava plussina kasvatab algatus EL-is hinnanguliselt 4,8 miljardi euro ulatuses majandust ja investeeringuid.

Ettepanek peaks aitama liikuda laiema eesmärgi poole, et Euroopa muutuks 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.