"Toetame ettepanekut pikendada määrust, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja liikmesriikidele gaasitarbimise vähendamise vabatahtlik eesmärk, kuni 31. märtsini 2024," seisab EL-i energeetikanõukogu eel koostatud Eesti seisukohtades.

Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta keskel, kui Venemaa oli asunud Ukraina sõja kontekstis manipuleerima gaasitarnetega Euroopale, gaasitarbimise vabatahtliku vähendamise, mille kohaselt pidid kõik liikmesriigid vähendama gaasitarbimist 15 protsendi võrra.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis reedel Tallinnas ajakirjanikele, et EL suutis Venemaale Ukraina ründamise eest kehtestatud sanktsioonide kontekstis, millele Venemaa vastas gaasitarnete osalise peatamisega, võimalikku gaasikriisi vältida ning talve edukalt üle elada.

Kui enne sõda tarnis Venemaa Euroopasse umbes 155 miljardit kuupmeetrit maagaasi, siis eelmisel aastal langes see maht umbes 60 miljardile kuupmeetrile ning sel aastal jääb prognooside kohaselt 20 miljardi kuupmeetri juurde, ütles Simson. Vene gaasi kompenseerimiseks sai EL rohkem gaasi Norralt ning veeldatud maagasi (LNG) ka Ameerika Ühendriikidelt ja mujalt. Samuti oli tugevaks abiks gaasitarbimise vabatahtlik vähendamine, mis saavutati peamiselt kokkuhoiu kaudu. Nii hoiti Euroopa Liidus tervikuna eelmisel aastal kokku 43 miljardit kuupmeetrit.

Simson tunnistas, et talve probleemideta üle elamisele aitas kaasa ka suhteliselt soe ilm.

Tänu jõupingutustele on märtsi lõpuks Euroopa gaasihoidlad 55 protsendi ulatuses juba täidetud. Hoidlatesse saab siiski kokku panna ainult 100 miljardit kuupmeetrit, millest ilma tarneteta Euroopal talve üle elamiseks ei piisa.

Eesti on oma gaasitarbimist juba järsult vähendanud

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud ülevaate kohaselt suutis Eesti oma gaasitarbimist vähendada kaugelt rohkem kui Euroopa Liit sihiks seadis.

Kui tavaliselt on Eesti gaasitarbimine olnud umbes 5 TWh aastas, siis 2022. aastal vähenes tarbimine 26 protsenti 2021. aastaga võrreldes. 2022. aastal tarbis Eesti 3,77 TWh maagaasi, mis on viimase aastakümne madalaim maht.

Ministeeriumi andmeil vähenes 2022. aasta detsembris gaasitarbimine 2021. aasta detsembriga võrreldes lausa 41 protsenti ning 2023. aastal on tarbimise vähenemine jätkunud: jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes 35 protsenti ja veebruaris 29 protsenti.

Vähenemine on saavutatud läbi energiasäästu ja alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu, näiteks põlevkiviõli kaugküttes, ning soojuspumpade kasutuselevõtuga. 2023. aasta tarbimine jääb MKM-i prognoosi kohaselt siiski samasse suurusjärku 2022. aasta tasemega.

Ehkki Euroopa Liit ei ole gaasi ostmist Venemaalt sanktsioonidega ära keelanud – mitu Kesk-Euroopa riiki tarbib ikka veel läbi Türgi ja Ukraina tarnitavat Vene gaasi – lõpetas Eesti Venemaalt gaasi impordi 2022. aasta aprillis ning alates 1. jaanuaris 2023 on Eestis gaasi ostmine Venemaalt keelatud.

Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul toimub Brüsselis teisipäeval 28. märtsil. Seal on lisaks poliitilise kokkuleppe sõlmimisele kooskõlastatud gaasinõudluse vähendamise meetmete määruse osas päevakorras ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju käsitlevad seadusandlikud algatused ning poliitiline mõttevahetus elektrituru korralduse eelnõu üle. Eestit esindab nõukogus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.