Reznikov ERR-ile: sellel aastal näeme Ukrainale väga positiivseid muutusi
"Ukraina stuudiole" intervjuu andnud Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et rindelinn Bahmut püsib endiselt kui kindlus ja et see annab Ukrainale aega valmistuda vastupealetungiks, mis peaks algama juba õige pea.
Sel nädalal otsustas Euroopa Liit anda Ukrainale 12 kuu jooksul miljon mürsku. See on selgelt oluline hetk. Mida see Ukrainale tähendab?
Meie Eesti partnerite algatusel, eriti Eesti kaitseministri, minu sõbra Hanno Pevkuri eestvedamisel, tuli see väga hea mõte veenda Euroopa partnereid Rootsis Stockholmi konverentsil, et vajame Ukraina vägedele rohkem laskemoona. Me peame end venelaste vastu kaitsma, neid heidutama, eriti idarindel. Seejärel jätkame vastupealetungiga. See tähendab, et vajame rohkem laskemoona, et nende kaitseliinist läbi murda. Nii säästame oma sõdurite elusid. Seepärast on abi väga tähtis. See sõda on ressursside sõda. Meie poolel on tsiviliseeritud maailma ressursid, kaasa arvatud Euroopa riigid. Seepärast on tehtud otsus väga oluline. Ütleksin, et otsustava tähtsusega.
Kas see algatus oleks teoks saanud Eesti abita?
Kõik projektid, mis on saanud osaks meie tõhususe ja lahinguvõime parandamisest, on alguse saanud ühe ministri või ühe riigi eestvedamisel. Näiteks plaan anda meile 155 mm kaliibriga suurtükisüsteeme tuli Ameerika Ühendriikidelt. Tankide andmise algatasid meie sõbrad Poolas. Britid, ameeriklased ja sakslased tulid seejärel plaaniga kaasa. Antud juhul oli see tõepoolest meie Eesti sõprade, vendade, algatus, kui nad esimesena need olulised laused välja ütlesid: "Ukraina vajab rohkem relvi. Ukraina vajab rohkem laskemoona. Me suudame seda teha, varustada neid Euroopa riikide abiga." Nii sündis see algatus tänu Eesti mõjutustööle. Ja nüüd on härra Josep Borrell otsuse ka välja kuulutanud.
Kas miljon mürsku on piisav? Kui kauaks neist jätkub?
Ma ei kuule seda küsimust esimest korda. Vastus on väga selge. Kui su kodumaal on sõda, siis pole relvastust piisavalt. See tähendab, et vajame veel ja veel, kuni selle sõja võidame. See oleks Ukraina ja kogu tsiviliseeritud maailma võit.
NATO juht Jens Stoltenberg ütles, et Ukraina kasutab 4000–7000 suurtükimürsku päevas. Ja Venemaa 20 000 mürsku. Miks on need arvud nii erinevad?
Kahel põhjusel. Venelastel on ladudes rohkem laskemoona. Meie peame mõtlema oma laskemoona otstarbekale kasutamisele. Teiseks kasutame meie ka NATO standardi suurtükke nagu kaliiber 155. See tähendab, et need suurtükisüsteemid on täpsemad. Me saame neid kasutada konkreetsemalt. Kasutame kahte mürsku kümne asemel. Nemad kasutavad endise NSV Liidu süsteeme kaliibriga 152 või 122. See tähendab, et nad peavad kasutama kümmet mürsku ühes kvadraadis. Meie saame kahega hakkama samal territooriumil. See tähendab, et peame hoolikalt mõtlema. See pole sõda väikse nõukogude armee ja suurema nõukogude armee vahel. Need on kaks erinevat armeed. Meie oleme tänapäevasema varustuse ja mõtlemisega, loomingulisemad. Seepärast püüamegi kasutada vähem laskemoona.
Samas on praegu laskemoona kasutamine arvult suurem nende tootmisest läänes. Kas olete mures, et läänel ei jätku piisavalt ressursse teie varustamiseks?
Olen kindel, et läänel on ressursid. Neil on tööstus. Nad peavad alustama tootmist. Peavad andma oma tööstusele käsu alustada laskemoona tootmist, sest see on sõja jaoks väga oluline. Me võitleme Euroopa väärtuste eest. Me oleme Euroopa ja NATO idakilp. Me oleme de facto juba NATO riik, sest suur osa meie laskemoonast ja relvastusest on NATO riikidest. Koostöövõime NATO riikidega on kasvanud. Loodan, et lähemas tulevikus tuleb NATO riikidelt otsus kutsuda meid NATO-ga liituma.
Te ütlete, et Ukraina on juba de facto NATO liige. Kas NATO on teid selle sõja jooksul ka alt vedanud?
Ma arvan, et NATO riigid saavad aru, et me peame lõpetama selle sõja Ukrainas. Selle stsenaariumi asemel, et Venemaa jätkab liikumist Balti riikide ja Poola poole ning üritab taastada Berliini müüri, nagu see oli Euroopas Nõukogude Liidu ajal. See tähendab, et me peame lõpetama sõja meie võiduga. See oleks Ukraina ja tsiviliseeritud maailma ühine võit. Eriti Euroopa riikide jaoks. See tähendab, et NATO poliitika põhineb strateegial, mis määrati kindlaks Madridi tippkohtumisel. Selles strateegias nägime teksti, et NATO liitlaste peamine oht on Venemaa järgmisel kümnel aastal. See tähendab, et me peame võitlema selle ohuga, mis ähvardab NATO liitlasi.
Kas tunnete, et kõik NATO liikmed tunnevad sama? Eestis saame me sellest väga hästi aru. Aga teised NATO liikmed?
Ausalt öeldes arvan, et üks NATO liikmesriik pole eriti aktiivne ega Ukraina poolel. Arvan, et neil läheb veel aega, et oma suhtumist muuta. Teised riigid on meie poolel. 29 riiki, lisaks Rootsi ja Soome, kes loodetavasti saavad NATO liikmeks.
Te viitate, et Ungari pole teistega ühel meelel?
Jah.
Räägime lennukite andmisest. Ukraina saab MiG-i lennukeid Poolalt ja Slovakkialt. Mõned olete juba kätte saanud. Milline on nende mõju lahinguväljal?
MiG-29 lennukid tugevdavad Ukraina lennuväge, aga üritame jätkuvalt veenda partnereid, et vajame kaasaegseid lennukiplatvorme. Olgu need Falcon või Gripen või mõnda muud tüüpi lennukid. MiG-29 nägemisulatus on vaid 60 kilomeetrit oma radaritega, laskeulatus on vaid 30 kilomeetrit. Näiteks Venemaa moodsatel lennukitel, hävitajatel nagu Su-35, on radarite nägemisulatus üle 200 kilomeetrit ja laskeulatus üle 100 kilomeetri. Seepärast vajame Ukrainale moodsaid hävituslennukeid, et need saaksid osaks meie õhukaitsesüsteemidest. Seepärast oleme jätkuvalt optimistid ja püüame rääkida oma partneritega, et lendurite väljaõpe peab algama kohe, sest see võtab aega. Samamoodi kulus aega suurtükisüsteemidega ja mitmikraketiheitjatega, tankidega ja õhutõrjesüsteemidega, nagu NASAMS, Patriot ja teised.
Aga kas lääne moodsatest lennukitest oleks teile üldse abi? Pilootide väljaõpe kestab ju kaua?
Kui esimest korda arutasin partneritega Patriot-süsteemide üle, öeldi mulle, et see on võimatu, sest süsteemid on väga kallid ja väljaõpe võtab aasta, miinimum kümme kuud, aga siis tehti see otsus ja leidsime, et väljaõppe saab ära teha kümne nädalaga. Seepärast olen täiesti kindel, et aprillis on meil töös esimesed Patriot-süsteemid. See tähendab, et ka meie lendurid suudavad kohe väljaõppega alustada. Ja seda ongi vaja teha.
Te juba olete saanud mõned Leopardi tankid. Millal neid päriselt rindel näeme?
Näete neid vastupealetungil vastavalt meie kindralstaabi otsusele. Seda juba kavandatakse mitmes suunas. Oleneb, milline on sobivaim hetk, kuidas nad otsustavad. Samuti sõltub kõik ilmastikutingimustest. Kevaditi on meil maa väga märg. Saab kasutada ainult roomiksõidukeid. Arvan, et saame neid näha aprillis-mais.
Teie sõdurid on juba nendega tegutsemist harjutanud. Kuidas nad Leopardi tanke hindavad? Kui head need on?
Nad vist tegid sellise võrdluse, et Žiguli ja Mercedes. Niisugune vahe.
Sel nädalal külastas president Zelenski Bahmuti rinnet. Miks ta võttis ette nii ohtliku sõidu?
Minu president, kui see täiemahuline sissetung algas, vastas kõigile kriitikutele, et ta ei vaja taksot, vaid relvi. Ma ei vaja ärasõiduvahendit, vaid relvastust. Meie president on väga vapper. Tema jaoks on meie kangelaste, meie kaitsjate külastamine rindel täiesti normaalne tegevus. Ta ei teinud seda esimest korda. Ta käis ka Lõssõtšanskis, Severodonetskis, lõunarindel. Ta külastab meie sõdureid ka edaspidi. Ta saab aru, et peab isiklikult saama neile silma vaadata, nendega kõnelda, kätt suruda ja neid mingil moel autasustama. Ta saab neid tänada kõigi ukrainlaste ja kõigi eurooplaste nimel, sest nemad on tõesti Euroopa kaitsekilp idas.
Kui väsinud mehed rindel on?
Loomulikult on väsinud. Sõda on kestnud üle aasta. See on psühholoogiliselt ja füüsiliselt raske protsess. Seepärast püüame korraldada sõdurite rotatsiooni. Aga see on sõda: elustandard on teistsugune, tingimused on teistsugused. Näiteks saan ööpäevas magada ainult 3–4 tundi. Sellest on saanud harjumus.
Oleme kuulnud optimistlikke sõnumeid Bahmutist. Kui optimistlik olete teie, et miski muutub seal Ukrainale soodsas suunas?
Näiteks alustasid venelased Bahmuti ründamist mullu mais. Nad jätkavad ründamist oluliste tulemusteta. Bahmut püsib endiselt kui kindlus. Selles piirkonnas oleme venelaste ründevõimet vähendanud. See aitab meie vägedel hoida rindejoont stabiilsena ja annab meile aega valmistuda vastupealetungiks. Seepärast näen, et venelastel on samuti laskemoonanappus. Ka nemad on väsinud. Nad on kogenud väga suuri kaotusi, palju on surnuid ja haavatuid. Nende jaoks on tavaline et igas ööpäevas kaotatakse minimaalselt viissada sõdurit. Tapetute ja haavatutena. See tähendab, et iga päev toob lähemale meie võidu ja nende kaotuse.
Teie ministeeriumis puhkes korruptsiooniskandaal seoses sõdurite toiduvarustusega. Milline on praegu olukord selle juhtumi uurimisel?
See oli rohkem avalikkusele korruptsiooniskandaal. Korruptsiooni kohta tõendeid pole. Pigem arutati raha tõhusa kulutamise üle sõduritele toidu ostmisel, aga selle aasta jooksul pole keegi nurisenud toidu kvaliteedi ega koguse üle. Loomulikult on mul ministeeriumis pärand NSV Liidu aegadest – 30 aastat. Alustasin ministrina aastal 2021 reformide läbiviimist, aga kaks ja pool kuud hiljem algas täiemahuline sissetung. Siis pidin keskenduma väeüksustele relvade muretsemisele, mitte aga reformidele. Mulle oli see õppetund, et pean ministeeriumis reformidega jätkama, samaaegselt sõjaga. Me teeme seda, jätkame reforme, sest see on tähtis meie riigi tulevikule. See on oluline meie tulevikule Euroopa kogukonna liikmena.
Ka Eestis on olnud rahaprobleeme seoses Ukraina abiorganisatsioonidega. Mis te arvate, milline on selle mõju inimestele, kes tahavad Ukrainat aidata? Ja kuidas julgustaksite inimesi endiselt Ukrainat aitama ja rahaliselt toetama?
Arvan, et kahel põhjusel. Esiteks ei suuda Ukraina eelarve kõiki meie vajadusi katta. Me püüame kulutada raha sõjalisteks vajadusteks. Laskemoonale, relvastusele ja vägede muule varustusele. Lisaks arvan, et eestlased, meie vennasrahvas, tahab näha meie võitu koos meiega. Olla partnerid selles võidus. See tähendab, et vajame Eestilt ükskõik millist abi. Näiteks haiglaid, droone meie väeüksustele või humanitaariabi ja nii edasi. Seepärast arvan, et on väga oluline, et me võitleme Euroopa väärtuste eest. Me võitleme Euroopa julgeolekuarhitektuuri eest. Me võitleme kui demokraatlike väärtustega riik autokraatia vastu, Venemaa vastu.
Sel nädalal kohtus Vladimir Putin Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Milline on Ukraina seisukoht Venemaa ja Hiina suhete teemal?
Meil on väga võimas Kremli-vastane klubi või Kremli-vastane koalitsioon. Nimetan seda Ramsteini klubiks. Sest Ramsteinis on enam kui 52 riiki selle koalitsiooni liikmed. Venelased näevad seda ja on aru saanud, et nendelgi on vaja leida partnereid oma koalitsioonile. Neil on koalitsioon Iraaniga ja nende droonidega. Nad püüavad veenda Põhja-Koread nende koalitsiooniga liituma ja nad püüavad jätkuvalt veenda Hiinat, sest Hiina on suur riik tohutu suurte ressurssidega. See tähendab, et Venemaa ressursid hakkavad ammenduma ja neil pole enam suutlikkust jätkata avalikku sõda ilma partneriteta, aga ma olen optimist ja arvan, et Hiina kasutab Venemaa ressursse, nagu nafta, gaas, puit ja nii edasi, kuid ei hakka selles sõjas avalikult Venemaa partneriks, sest nemad mängivad oma geopoliitilist rolli nende enda huvides.
Eestis räägime pidevalt Ukraina uuest pealetungist. Eksperdid räägivad sellest, millal, kuidas ja kelle algatusel see tuleb. Kas me näeme sellel kevadel suurte alade vabastamist?
Näeme. Arvan, et sellel aastal näeme Ukrainale väga positiivseid muutusi. Olen kindel, et jätkame ajutiselt okupeeritud alade vabastamist, nagu seda tehti Kiievis, Tšernihivis, Sumõs, Harkivis, Hersonis, Maosaarel. See kõik jätkub.
Suur tänu, Oleksi Reznikov. Au Ukrainale.
Au kangelastele! Ja tervitage palun Hanno Pevkurit!
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Ukraina stuudio"