Tingimused majanduskasvu taastumiseks paranevad ja selle aasta vältel liigub SKP tõusujoones. Kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes möödunud aastaga võrreldes siiski 0,6 protsenti väiksemaks, teatas keskpank. 

Järgmistel aastatel tugevneb majanduskasv kolme protsendi lähedale. Sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine, mis loob paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks.

Kerkinud intressimäärade tõttu kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai rääkis majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil, et rahaturgudel oodatakse, et euribor tõuseb ning tipp peaks saabuma tänavu sügise paiku. Ehkki Eestile pakub huvi ennekõike kuue kuu euribor, millega on seotud paljude inimeste kodulaenud, siis tulevikutehinguid tehakse kolme kuu euriboriga ning seega tuleb prognoosimisel võtta aluseks kolme kuu ja kuue kuu euribori senise vahe.

"See tähendab, et kui kolme kuu euribori tipp saavutatakse sügisel 3,6 protsendi juures, peaks kuu kuu euribor jääma alla nelja protsendi," lausus Kattai.

Prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur. Kuigi tarneahelate ja energiaga seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võivad märgatavalt muuta majanduse väljavaadet.

Majanduslangus suurt töötuse kasvu kaasa ei too. Oskustööjõu puudus motiveerib nõudluse taastumise ootuses töötajaid palgal hoidma, see paistab välja ka seni stabiilsena püsinud hõive näol. Hõivet hoiab hoolimata majanduse jahenemisest üleval muu hulgas see, et energiakriisis enam kannatanud valdkonnad on vähem tööjõumahukad.

Tööpuudus veidi kasvab ja hakkab siis uuesti langema

Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud. Hiljutise majanduslanguse tulemusel suureneb tööpuudus prognoosi kohaselt veel mõnevõrra ja tipneb sel aastal 7,2 protsendi juures, hakates seejärel uuesti kahanema.

Hinnatõusu aeglustumine jätkub. Veebruaris 17,6 protsendini küündinud inflatsioon peegeldab eelmise aasta esimeses pooles toimunud järsku hinnatõusu, samas kui alates 2022. aasta augustist on tarbijakorvi maksumus kasvanud üksnes 1,3 protsenti.

Selle aasta keskpaigaks võib oodata inflatsiooni alanemist alla 10 protsendi ning aasta lõpuks nelja protsendi lähedusse. Hinnakasvu aeglustavad tõusev aastatagune võrdlusbaas ning energia ja toidutoormete odavnemine. Lisaks pidurdab hinnatõusu möödunud aastaga võrreldes nõrgem nõudlus, mis ei võimalda ettevõtetel hindu varasemas tempos tõsta, sest varem tarbimisele tuge pakkunud pandeemiasäästude ja teisest pensionisambast välja võetud raha turgutav mõju on kadunud.

"Järgmisel ja ülejärgmisel aastal võiks oodata hinnakasvutempot suisa alla kahe protsendi, mis on peegeldamas seda, et kui senini oleme näinud energiahindade tõusu kajastumist muude kaupade ja teenuste hinnas, siis see pöördub tagurpidi, et energiahinna odavnemine kajastub ka kaupade ja teenuste hinnakasvu alanemises," ütles Kattai.

Samas on ajalugu tema sõnul näidanud, et kuigi energiahinna tõus viib kasvule ka muud hinnad, siis teistpidi efekt on energiahinna languse puhul palju väiksem.

"Kui hinnad juba tõusevad, siis on neile tagurpidi kurssi anda märksa keerulisem," lausus keskpanga esindaja.

Eelmise aasta lõpus alanud keskmise palga ostujõu taastumine jätkub, jõudes tagasi languseelsele tasemele 2025. aastal.

Hinnakasvu ülekandumine palkadesse ja kollektiivsed palgakokkulepped hoiavad palgakasvu sel aastal kiirena. Avaliku sektori palgakasv on 2023. aastal umbes 16 protsenti, erasektoris hoiab palgakasvusurvet nii miinimumpalga kui ka elukalliduse kerkimine.

"Tagasi jõudmine selle ostujõu tasemele, mis oli meil enne langust 2021. aastal, võtab aega," lisas Kattai. "See toimub 2025. aasta lõpuks."

Kiire palgatõus siseturule orienteeritud tegevusaladel võib ohustada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet vaatamata sellele, et Eesti töötleva tööstuse palgad jäävad veel kaugelt alla Põhjamaade ja Lääne-Euroopa taseme. Tööstussektori hinnaootused on järsult kahanenud, mis viitab, et tootmiskulude kasvu edasikandmine toodangu lõpphinda on muutunud varasemaga võrreldes keerulisemaks.

Eelarvepuudujääk suureneb rohkem kui miljardi euro võrra

Edasine majanduskasv sõltub rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Ettevõtete hinnang rahvusvahelisele konkurentsivõimele on langenud madalseisu. Eesti majandus on tavaliselt kriisidest taastunud tänu ekspordi elavnemisele, kuid sel korral ei pruugi see nii minna. Energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitmete tootmissisendite kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud Eesti eksportööride jaoks enam kui konkurentidel.

Eksportijate konkurentsivõimet võib veelgi kahjustada see, kui valitsemissektori eelarve puudujääk tekitab peamiselt siseturule orienteeritud ettevõtete jaoks rahalise stiimuli ning see toob kaasa täiendava hinna- ja palgakasvu surve.

Tänavune eelarvepuudujääk suureneb Eesti Panga prognoosi kohaselt enam kui miljardi euro võrra — 3,8 protsendini SKP-st. Valitsemissektori kulutuste kasvu kiirendavad avaliku sektori töötajate palgafondi märkimisväärne kasv ja investeeringud, samas kui riigi tulude kasv aeglustub.

Samuti tõstab sel aastal kulutusi laste- ja peretoetuste hüppeline suurendamine koos vanaduspensionide indekseerimise ja ühekordse lisatõusuga.

"Riigieelarve olukord on jätkuvalt kindlasti keeruline," lausus Eesti Panga president Madis Müller. "Umbes kolme protsendi ulatuses SKT-st tundub olevat Eesti riigil loomult püsivam tulude ja kulude vahe, eurodes mõõdetuna on riigil vaja ligi miljardi euro võrra täiendavalt kulutuste katmiseks laenu võtta. Sel moel jätkates Eesti võlakoormus püsivalt kasvaks, intressimaksed moodustaksid järjest suurema osa Eesti riigi kulutustest ja väheneks ka võimalus võimalike tulevaste kriiside ajal eelarvepoliitikaga paindlikult reageerida."

Järgmisest aastast alates sõltub eelarvepuudujääk sellest, milliseid otsuseid riigi kulude ja tulude kohta loodav koalitsioonivalitsus teeb. Keskpanga hinnangul on vaja taastada eelarvedistsipliin, et vältida riigi võlakoormuse ja intressikulude kasvu ning leevendada hinnakasvusurvet majanduses.

Eesti seadusandlus peaks lähtuma võlakoormuse kasvu kontrolli alla saamise eesmärgist isegi siis, kui ettevaates peaksid ühtsed Euroopa eelarvereeglid muutuma väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks, leiab Eesti Pank.