Ratas tõdes, et Keskerakonnal on vaja uusi nurki ja uusi teemasid ja samuti on vaja ka mingites teemades öelda välja, mis positsioonil Keskerakond on. "See on nii hariduspoliitikas, keskkonnapoliitikas. Need vajavad erakonnas tõsisemat arutelu," ütles Ratas.

Näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku puhul Ratas erakonnajuhina enam sellele vastu töötama ei asuks, vaid teeks kõik, et see läheks sujuvamalt. Varem on Keskerakond pidanud vajalikuks eesti keele õpetamist võimalikult kõrgel tasemel ja ei ole toetanud eestikeelsele haridusele üleminekut.

"Täna on olukord teine, riigikogu võttis vastu eestikeelsele haridusele ülemineku. Ja Keskerakond peab siin nüüd tegema oma selge seisukoha – kas me ütleme, et jah, me seda toetame ja teeme kõik, mis meist oleneb, et lahendada õpetajate defitsiiti ja et üleminek toimuks võimalikult sujuvalt. Või me ütleme, et ei, me näeme teist teed ja me ütleme, et see oli vale, et on üleminek ja me teeme opositsioonierakonnana kõik selleks, et see tagasi pöörata," lausus Ratas.

"Mina suunaks selles suunas, et üleminek on ära otsustatud ja siin ei ole enam küsimust, Eesti läheb üle eestikeelse haridusele. Ja nüüd on erakonna roll aidata igas mõttes kaasa, et see üleminek oleks võimalikult valutu nii õpilasele kui ka koolidele," rääkis Ratas.

Ratas nõustus saatejuht Anvar Samostiga, et Keskerakond on kaotanud toetust nii eesti- kui ka venekeelse valija seas, aga suurim oli see tema sõnul eestikeelse valija seas.

"Ma arvan, et selle suurim põhjus oligi see, et Keskerakond on olnud alati tasakaalustavas rollis nii venekeelse kui ka eestikeelse elanikkonna vahel. Peale sõja algust oli meie valija suures segaduses. Kellele me ei olnud piisavalt eestimeelsed ja kellele me liiga tugevalt rääkisime Ukraina toetamisest," lausus Ratas.

Reitingu kukkumisele aitas Ratase sõnul kaasa ka rahva koondumine liidri ehk sel hetkel Reformierakonna ja Kaja Kallase ümber.

Ratas: Keskerakonna esimeheks kandideerib tõenäoliselt kaks kandidaati

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et soovib enne oma erakonnajuhiks taaskandideerimisest teatamist kohtuda erakonna piirkondadega ja teatab oma otsusest kandideerida hiljemalt 15. aprillil.

"Mu ei ole seda otsust. Kohtun piirkondadega ja võtan tagasisidet. Aga selle pealt ma seda otsust ei tee. Selle otsuse ma pean endas sisemiselt tegema. Ma arvan, et see, et on kaks alternatiivi, on hea. Ma arvan, et see on õige, et see tuleb. See teeb asjad selgemaks. Ma arvan, et sellel kongressil saab olema kaks kandidaati," ütles Ratas.

Ratas ütles, et tema hinnangul see hetk erakorraliseks kongressiks ei ole erakonna jaoks õige, aga kui erakonna liikmed seda soovivad, siis tema kätt ette ei pane ja lubas 15. aprillil toimuval erakonna volikogul erakorralise kongressi kokkukutsumise poolt hääletada. Kongressi toimumise ajaks on Ratas pakkunud 17. juunit.

"Poliitilises mõttes ma täiesti mõistan. Meil on riigikogus 10 kohta vähem. Kes seda vastutust kannab? Eks esimees kannab," sõnas Ratas.

Saatejuht Anvar Samost küsis, kas erakorraline kongress ja Mihhail Kõlvarti duell Jüri Ratasega on Keskerakonna pooleldi näitemäng, mille eesmärk on saada avalikkuse  tähelepanu, et seeläbi oma toetus tõusuteele viia.

"Ma arvan, et show pealt seda toetust kuidagi ei kasvata. /.../ Ma isegi ei oska ühtegi inimest nimetada, kes niimoodi võinuks mõelda erakonnast," vastas Ratas.

Ratas: makse tuleks tõsta

Ratas rääkis, et Keskerakond soovib rääkida rohkem sisuteemadest ja sellest, et Eestis tuleks tõsta makse. "Sellise maksusüsteemiga sellist heaoluriiki nagu Eesti täna on, ei ole võimalik üleval hoida," sõnas Ratas.

"Mina rääkisin enne valimisi, et meil oleks jätkusuutlik, pikaajaline hooldus, siis minu meelest see hoolduskindlustusmaks, hoolduskindlustusfond tuleks riigi poolt luua, kus inimesed kõik panustavad igakuiselt oma palgast," rääkis Ratas.

Ratas rääkis ka, et Keskerakond peab tegelema mitte nii heal järjel oleva valijaga. Lisaks tuleb tema sõnul erakonnal pingutada ka keskkonnatemaatikaga.

"Energeetikas võiks teha kõik pingutused selleks, et ütleme välja, et sellisel kujul põlevkivienergia kaob, iga aasta on seda vähem. Aga kui me oleme väga nutikad, siis läbi selle põlevkivi elektrienergia tootmise on võimalik ka CO2 kinni püüda. Seda on juba maailmas," lausus Ratas.

"Teiseltpoolt ma arvan, et me peame tegema kõik jõupingutused, et kiirendada neid alternatiivseid energiaallikaid, mis meil on võimalik luua. Ja selleks on eestkätt tuuleenergia," lisas ta.

"Selge on see, et Eestis tuleb metsa raiuda, kui see mets on küps. Aga Eestis ei tasu enam rääkida metsa raiumisest, kui see puidu kvaliteet heal juhul on ainult küttepuu ja me ei saa kuhugi enam seda eksportida," rääkis Ratas.