X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigi võetud laenude intressikulu kahekordistub mõne aastaga

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui riik eelarvedefitsiiti vähendama ei hakka, kasvab riigi võlakoormus 10 aasta pärast 40 protsendini SKP-st, hoiatas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Laenuhinna kallinemise tõttu kasvab riigikassa intressikulu 2026. aastaks võrreldes praegusega üle kahe korra.

Veebruaris võttis Eesti Energia 600 miljonit eurot laenu, et refinantseerida eelmisi võlakirju. Kuna euribor on tõusnud üle kolme protsendi, oli laenuintress krõbe, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter. Kuid energiakontserni laenukoormus ei suurenenud.

"Kaheksa aastat tagasi oli meie netolaenu summa sama, mis on täna, kuskil alla 800 miljoni," lausus Sutter.  

Kuid see laenuvõtmine näitab Sutteri hinnangul, et riik peaks väga hoolikalt laenamist kaaluma.

"Raha, mida laenatakse, peab looma suuremat kasu kui laenamise kulu. Olukorras, kus  laenamine või raha või kapital oli peaaegu ilma rahata käes oli, eriti riigil, see ei maksnud midagi, oli kindlasti üks vaatenurk. Täna, kus Eesti riik on laenanud miljardi juba nelja protsendiga,  ilmselt võib see veel kasvada lähiajal, peab väga hoolega mõtlema, milleks seda laenu võtta," rääkis Sutter.

Eesti emiteeris sel nädalal lühiajalisi võlakirju 250 miljoni euro väärtuses intressiga üle kolme protsenti. Sellega ostetakse välja eelmised kuni aastaks võetud võlakirjad, mille intress oli -0,4 protsenti.

"Kui meil 2021 oli suhteliselt null kogu võlaportfelli intress, siis 2022. aasta lõpus oli juba 1,6 protsenti ja tõenäoliselt see selle aastaga kasvab veel mingil määral," ütles rahandusministeeriumi riigikassa juhataja Janno Luurmees.

See tähendab, et riigi laenude intressikulu üha suureneb.

"2023 eelarvest oleme planeerinud selleks 90 miljonit eurot, 2022 oli see summa kuskil 12 miljonit eurot. Umbes nii see kasvab," ütles Luurmees.

Kuid riigi eelarvestrateegias on arvestatud, et 2026. aastaks kasvab intressikulu riigikassas 210 miljoni euroni.  Riigi võlakoormus  suurenes mullu emiteeritud pikaajaste võlakirjadega märkimisväärselt.

"Võlaportfell kasvas eelmisel aastal umbes miljard eurot. Ja 2022 aasta lõpus oli võlaportfelli suurus neli ja pool miljardit," lausus Luurmees.

Eesti riigi võlakoormus on endiselt Euroopa Liidu väikseim ehk 19,8 protsenti SKP-st. Kuid näiteks 2019 oli see veel 8,5 protsenti.

"Riigivõlg on tegelikult kiiresti kasvanud ja edaspdi ka kasvamas. Prognooside järgi sellel aastal jääb defitsiit kuskil poolteist miljardit, ja tundub, et see on süsteemne kulude-tulude vahe, sest poolteist miljardit on ka järgmiste aastal defitsiit praeguste prognooside järgi," märkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Sellise eelarve defitsiidiga jätkates oleks Eestil 10 aasta pärast võlakoormus üle 40 protsendi, ütles Kaasik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: