Rahandusminister Annely Akkermann ütles, et pöördus Eesti Energia nõukogu poole, et nõukogu vähendaks juhtkonna tulemustasu, sest Eesti Energia juhtkonnaga on koostöö rahandusministril kui üldkoosolekul olnud puudulik ning juhtkonna ja nõukogu dividendide maksmise soov oli väiksem kui omaniku ootus.

Kallase sõnul oli Akkermanni sõnastus põhjuste osas pehme, sest Eesti Energia juhtkond pole riigi kui omaniku ootuseid ellu viinud.

"Me pole välja rääkinud kõike seda, mida juhatus on teinud. Omanikul on ootused ja need peaksid olema Eesti Energiale elluviidavad. Eesti Energia peaks olema osake Eesti riigist, mitte töötama riigi huvidele vastu. See ei ole okei. See nimekiri on väga pikk, asjadest, kus Eesti Energia juhatus on risti vastu läinud omaniku ootustega. Elektrilevi tühjakskantimine – tegime valitsusega otsuse, et pange kiiresti tagasi Elektrilevisse inimesed, ressursid, et elektrikatkestusi ei tuleks. Nad ei teinud seda. Siis tulid Saaremaa tormid, inimesed olid nädalaid elektrita. Keegi ei vastuta," lausus Kallas.

Kallas tõi tegematajätmise näiteks ka Narva elektrijaamadele vajaliku jahutusvee tagamise. "Valitsus tegi otsuse vist märtsis, kui õigesti mäletan, et need riskid peaks minimeerima. Andsime otsuse Eesti Energiale, augustis selgus, et midagi pole tehtud. Neid olukordi on nii palju, kus meie (valitsus – toim.) kui omaniku esindajad ei ole absoluutselt rahul Eesti Energia juhatusega. Kuidas saab juhatusele maksta preemiat, kui nad pole saanud hakkama ülesannetega, mis neile on pandud," rääkis peaminister.

Eesti Energia üldkoosolek ehk rahandusminister Annely Akkermann saatis teisipäeval Eesti Energia nõukogule kirja, milles annab suunise vaadata kriitiliselt üle Eesti Energia lahkuvate juhtide tulemustasud, sest juhtide koostöö on ministri hinnangul olnud puudulik.

Akkermanni sõnul oli ta sunnitud üldkoosolekuna muutma nõukogu ja juhatuse otsust, millega määrati riigile makstavateks dividendideks 52,2 miljonit eurot. Valitsus otsustas sel nädalal Akkermanni ettepanekul, et dividende võetakse Eesti Energiast siiski 68,9 miljonit.

Kallase sõnul on suured tulemustasud ka selles valguses arusaamatud.

"Rahandusministri vaade oli samasugune ja ühtin sellega, mida rahandusminister ütles. Olukorras, kus Eesti Energial oli suur kasum, mida me ei saanud kätte. Mis peaks minema Eesti inimestele, kasum, mis pole teenitud tänu heale tööle, vaid seetõttu, et elektri hind läks kõrgeks, gaasi hind läks kõrgeks. See läheks läbi dividendi inimestele tagasi, aga ka seda ei täideta. Selliste absurdsete boonuste maksmine on täiesti arusaamatu. Täiesti," lausus Kallas.

Akkermann: see oli minu otsus

Küsimusele, kas Eesti Energia juhtkonna tulemustasu vähendamise soovi taga oli varemgi juhtkonna suhtes kriitiline olnud peaminister Kallas, vastas Akkermann, et otsus oli tema kui üldkoosoleku oma.

"Ärge omistage peaministrile otsuseid, mida tema pole teinud. Ta on olnud väga hõivatud, olen informeerinud teda viiesõnalise lausega, et nõukogul on plaanis maksta sellised tasud ja ma plaanin paluda need üle vaadata. Ja Kallas noogutas. Oli viiesõnaline küsimus mul, et Eesti Energia juhatus on teinud ettepaneku vähem dividende riigieelarvesse eraldada ja kavatsen sellest (otsusest) üle sõita, mille peale peaminister noogutas. Ma olen teda informeerinud, aga ei tasu peaministrit süüdistada. Need on olnud minu otsused. Aga tõsi, ma olen teda informeerinud," lausus Akkermann.

Akkermann ütles, et kuivõrd Eesti Energia juhatus otsustas maksta vähem dividende, kui oli omaniku ootus, siis kuidas saab hinnata juhatuse tööd nii suurepäraseks, nagu tulemustasud seda viitavad.

Akkermann loetles samuti põhjuseid, miks tema hinnangul on koostöö juhatusega olnud puudulik: probleemid Narva elektrijaamade energiajulgeoleku alahindamine ja jahutusvee avariilahenduse liiga aeglane lahendamine; probleemid juhitavate elektrivõimsuste tagamisega; Elektrilevi suutlikkuse teadlik vähendamine, mille tagajärg oli ulatuslik elektrikatkestus tormiaegsel ja -järgsel Saaremaal; segadused klientide arvetega ning arusaamatu ultimaatum mikrotootjatele.

Akkermanni sõnul oli võimalik temal kui üldkoosolekul nõuda suuremaid dividende, sest Eesti Energial oli aastate peale jaotamata kasumit 461,5 miljonit eurot.

Eesti Energia juhatuse ja nõukogu põhjendus maksta oodatust vähem dividende oli see, et säiliks investeerimisvõime ja võimalikult kõrge investeerimisreiting; lisaks mainiti universaalteenuse osutamisega Enefit Powerile tekkinud kahjumit ning asjaolu, et peale Enefit Poweri lõpetas eelmise aasta kahjumiga ka Elektrilevi.

Akkermann märkis, et olukorras, kus Eesti Energia kasum oli mullu suur ja ka investeeringuid tehti palju, tekib õigustatud küsimus, miks jäeti samal ajal täitmata omaniku ootused.

Nõukogu otsustas maksta tulemustasuks kolme kuu keskmise kuutasu

Eesti Energia nõukogu otsustas veebruaris, et juhatuse liikmetele makstakse tulemustasu kolmekordse keskmise kuutasu ulatuses.

Juhatuse esimees Hando Sutter saab tulemustasuna seega pea 75 000 eurot, teistest juhatuse liikmetest Raine Pajo 51 000, Margus Vals ja Andri Avila 48 000 ja Agnes Roos 47 500 eurot.