Oluline reedel, 31. märtsil kell 22.00:

- Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia peaministrid saabusid Ukrainasse;

- Ukraina peastaap: õhutõrje hävitas kümnest Shahed droonist üheksa;

- Venemaa pommitas öösel Ukrainat Shahed droonide ja S-300 rakettidega;

- Kolonel Meževikin: Bahmutist võib saada sõja pöördepunkt;

- ISW: Putin tõenäoliselt ei saada Ukrainasse värskeid ajateenijaid;

- Briti luure: Venemaal on suurtükiradareid vähe alles jäänud;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 460 sõdurit ja 5 tanki.

IMF kiitis heaks laenuprogrammi Ukrainale

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõukogu kiitis heaks nelja-aastase 15,6 miljardi dollari suuruse laenuprogrammi Ukrainale. Tegemist on osaga laiemast, 115 miljardi dollarilisest rahvusvahelisest toetuspaketist, mille eesmärk on aidata Ukrainal täita oma kiireloomulisi rahavajadusi.

Otsuse tulemusel makstakse Kiievile kohe välja umbes 2,7 miljardit dollarit.

Zelenski külastas Butšat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Butšas asuvat tänavat, kus Ukraina väed purustasid eelmisel aastal Vene soomusmasinate kolonni, vahendas CNN. 

Reedel möödub aasta sellest, kui Ukraina väed vabastasid Butša. 

"Inimkond peab meeles pidama iga Ukraina linna, iga tänavat, mille kangelaslikkus ja vastupidavus annavad lootust kõigile, kes hindavad elu," teatas Zelenski. 

Ligikaudu 37 000 elanikuga Butša jäi Vene vägede rünnaku alla mõned päevad peale sõja algust veebruaris. Ukraina väed hävitasid läbi linna liikunud Vene tankid ja soomukid, mis peatas Vene vägede edasi liikumise. Hiljem linna sisenenud Ukraina vägedele avanes vaatepilt veresaunast. Tänavad olid täis tsiviilisikute surnukehasid. Mitusada inimest oli maetud massihaudadesse.

Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia peaministrid saabusid Ukrainasse

Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia valitsusjuhid saabusid Ukrainasse, tähistamaks aasta möödumist Butša vabastamisest, vahendas Ukrainska Pravda. Eile möödus 400 päeva Venemaa algatatud invasioonist Ukraina vastu.

Slovakkia teatas hiljuti, et saadab Ukrainale 13 Mig-29 hävituslennukit, millest neli on juba Ukrainas.

Venemaa uus välispoliitiline strateegia: lääs kujutab riigile eksistentsiaalset ohtu

Venemaa president Vladimir Putin võttis vastu uue välispoliitilise strateegia, mille kohaselt kujutab lääs Venemaale eksistentsiaalset ohtu. Strateegiat tutvustas välisminister Sergei Lavrov. Ta väitis, et Venemaa "erioperatsioon" on toonud kaasa pöördelisi muutusi rahvusvahelistes suhetes. 

Lavrov väitis, et lääs püüab Venemaad nõrgestada kõikide võimalike vahenditega. Lavrov väitis, et USA õhutab maailmas Moskva-vastaseid meeleolusid. 

Kiiev: Džankois toimunud plahvatused piirasid Vene võimet transportida sõjavarustust ja laskemoona

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja Natalja Humenjuki sõnul ei ole Džankoi raudteesõlm Krimmis praegu töökorras. Hiljuti toimusid linnas plahvatused. Linn asub Krimmi poolsaarel, mille Venemaa okupeeris juba 2014. aastal. 

"Nad jätkavad raudteeühenduse taastamise üritamist. Töö veel käib, kuid sellist ühendust, mis võimaldaks rasketehnikat vedada, pole veel taastatud," ütles Humenjuk. 

Ukraina peastaap: õhutõrje hävitas kümnest Shahed droonist üheksa

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas reede hommikul, et Ukraina hävitas üheksa Vene Shahed-136 ründedrooni. Samas üks droon jõudis oma sihtmärgini. Venemaa kasutas samuti üheksat S-300 raketti Ukraina vastu.

Viimase ööpäeva jooksul tegid Vene väed Ukraina pihta 11 raketi- ja neli õhulööki. Samuti rünnati Ukrainat 43 korda mitmikraketiheitjatega. Ukraina kaitsevägi tõrjus peastaabi teatel viimase ööpäeva jooksul 80 rünnakut.

Venemaa pommitas öösel Ukrainat droonide ja rakettidega

Ukraina õhuväe esindaja Juri Ihnat kinnitas Ukrainska Pravdale, et Venemaa pommitas öösel Ukrainat S-300 õhutõrjerakettide ja Shahed droonidega. Vene väed kasutasid Ukraina sihtmärkide pihta hinnanguliselt tosinkond drooni.

Harkivi oblasti prokuratuur teatas, et Vene vägede rünnakute tõttu sai osa linna kriitilisest taristust kannatada ning samuti said kahju elumajad, vahendas BBC.

Eraldiseisvalt kinnitas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sinehubov, et oblastit tabas vähemalt kuus rünnakut. Enne seda oli õhuhäire Kiievi, Sumõ, Tšernihhivi ja Harkivi oblastis.

Samuti oli Ukraina meedia teatel teateid plahvatustest Zaporižžja oblastis. Hiljem kinnitas Zaporižžja linnavolikogu liige Anatoli Kurtev, et Vene rünnaku tõttu sai viga üks taristuobjekt.

Kolonel Meževikin: Bahmutist võib saada sõja pöördepunkt

Kolonel Jevhen Meževikin ütles The New York Timesile, et Bahmutist võib saada sõja pöördepunkt. Kolonel kinnitas, et Vene vägede rünnakute intensiivsus Bahmutis on aeglustunud ning linna ümberpiiramise oht on ära hoitud. Varem ründasid Vene väed 20 kuni 40 inimese kaupa kõikides suundades korraga, kuid sellised rünnakud on harvemaks muutunud. Meževikini sõnul on Venemaa kõik enda reservid rünnakutes ära kulutanud.

Bahmuti põhja- ja lõunaosas on koloneli sõnul Vene vägede rünnakud suudetud pidama saada, kuid linna keskel käivad veel ägedad lahingud ning Vene väed saavad hoonete varjus edeneda. Kolonel Jevhen Meževikin tunnistas, et osad Ukraina üksused kandsid Bahmuti kaitstes suuri kaotusi ning nad on välja roteeritud.

Kolonel Meževikin kinnitas lehele, et Ukraina ründebrigraadide väljaõpe käib praegu ning vastast tuleb veel viivitada, et teha otsustav vasturünnak. Samas rõhutas kolonel, et Vene vägede seas on veel tugevaid üksused rinde kriitilistes kaitsepunktides, kuid Vene vägede regulaarvägedel on madal moraal ning neid on kerge murda. Samas Wagneri üksused eelistavad pealetungile minna ja siis lahingutes hukkuda, kuna kardavad karistust tagalas.

ISW: Putin tõenäoliselt ei saada Ukrainasse ajateenijaid

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas neljapäeval määruse, mille kohaselt võetakse riigis ajateenistusse 147 000 inimest. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei saadeta uusi ajateenijaid Ukrainasse sõdima ning nad ei suurendaks ka Vene vägede lahingvõimekust, kuna nad peaks enne läbima sõjalis-taktikalise väljaõppe.

Venemaa kutsub enda kodanikke ajateenistusse kaks korda aastas ning tavaliselt on korraga kohustuslikus sõjateenistuses 134 000 inimest. ISW hinnangul võidakse täiendavad 13 000 ajateenijat õpetada välja Valgevenes.

Mõttekoda juhtis tähelepanu, et Vladimir Putin ei saatnud ka sügisel ajateenistusse kutsutud mehi Ukrainasse. Vene president eelistab poliitilistel põhjustel mobiliseeritud reserviste ajateenijatele, isegi kui viimased oleksid oma väljaõppe lõpuperioodil paremate sõjaliste oskustega.

Briti luure: Venemaal on suurtükiradareid vähe alles jäänud

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile 23. märtsil avaldatud Ukraina eriüksuse video, milles on näha Vene Zoopark-1M suurtükitule tuvastamiseks mõeldud radarisüsteemi hävitamine Donetski oblastis.

Nii Ukrainal kui ka Venemaal on suurtükiradareid alles vähe ning tegu on oluliste relvasüsteemidega, mis võimaldavad väejuhtidel kiirelt leida vastase suurtükitule päritolu ning seejärel teha vasturünnak suurtükitulega, selgitas Briti kaitseministeerium.

Venemaa on sõjas Ukraina vastu kaotanud vähemalt kuus Zoopark-1M radarisüsteemi ning tõenäoliselt on neil selliseid süsteeme Ukrainas vähe alles. Sanktsioonide tõttu ei saa Venemaa ligi olulisele kõrgtehnoloogilisele elektroonikale ning seetõttu ei saa Venemaa selliseid süsteeme enam nii lihtsalt ehitada võrrelduna varasemaga.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 31 March 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/1gWRD97ofr

#StandWithUkraine pic.twitter.com/dUBJsgKu2V

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 31, 2023

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 460 sõdurit ja 5 tanki

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 173360 (võrdlus eelmise päevaga + 460);

- tankid 3615 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 6977 (+3);

- lennukid 306 (+0);

- kopterid 291 (+0);

- suurtükisüsteemid 2675 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 526 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 278 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2248 (+9);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5521 (+3);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 294 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.