Valitsuse vaates on tervisekassa keskselt juhitud tervishoiusüsteem nii teoorias kui ka praktikas kõige sobivam. Terviseminister Riina Sikkut ütleb, et igasugune killustumine loob ebaefektiivsust. Siiani aga puudub poliitiline kokkulepe, kuidas edaspidi tervisekassasse rohkem raha suunata.

Laual on juba varem analüüsitud võimalused.

"Kas muuta põhjalikult rahastamise baasi – siduda lahti sotsiaalmaksust ja tagada teiste maksutulude arvelt tervisekassale vajalik iga-aastane püsiv tulu või ikkagi toetuda sotsiaalmaksule, hakata ka näiteks laste eest miinimumpanust maksma nagu mittetöötavate pensionäride eest makstakse; viia teatud kulud, on need siis ajutise töövõimetuse hüvitamine, näiteks haigekassast välja või mõnele teisele baasile või laiendada sotsiaalmaksubaasid. Neid variante teoreetiliselt on," tõi Sikkut näiteid.

Ühe tervishoiu rahastamise murena nähakse seotust tööjõumaksudega, sest inimeste töötamise mustrid muutuvad palju ning maksubaas ei kasva vajalikus mahus. Ühtlasi tekib nii küsimus, kas on õigustatud lahendada maksukuulekus juurdepääsuga tervishoiusüsteemile.

"Selliselt võiks ju samamoodi öelda, et kui me tahame maksimeerida maksulaekumist, öelda, et inimesed maksaksid makse, siis oleks ju võimalik ka põhiharidus teha sellel alusel – põhiharidusele juurdepääs on ainult nendel lastel, kelle vanemad maksavad makse. Arusaadavalt enamus inimesi ilmselt täna leiavad, et see oleks väga halb plaan, sest see on meie kõigi huvides, et kõikidel inimestel oleks tugev haridus, mitte ainult põhiharidus, vaid nad oleksid võimalikult hästi haritud ja seetõttu me võimaldame juurdepääsu haridussüsteemile sõltumata mingitest kriteeriumitest, et see ei ole avalik teenus, vaid see on avalik hüve," kommenteeris SA Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo.

Eratervishoiuasutuste liit on viimased kümme aastat rääkinud, et maksumaksja raha võiks käia maksumaksjaga kaasas ehk toimuks patsientide vaba liikumine.

"Tervishoiuteenus ei ole tarbimisele suunatud teenus, seda minnakse tarbima ainult siis, kui on vajadus. Ja kui kättesaadavust parandada läbi selle, et eratervishoiule pakkuda rohkem võimalusi, alternatiivseid kõrvalt pakkuda, siis selgelt ravijärjekorrad vähenevad, kättesaadavus paraneb, lõppkokkuvõttes võidavad kõik," rääkis erahaigla Fertilitas juht Ivo Saarma.

Erameditsiini osakaal ongi viimastel aastatel kasvanud, mängides ka koroonakriisi lahendamises olulist rolli. Et pea kõikidel üldise tervishoiu valdkonna teenustel on juba ka erapakkumisi, tuleb valitsuse eesmärki leida erameditsiini rohkem rahastust vaadelda kui võimalust ka solidaarses tervishoius.

"Riiklikud haiglad on samamoodi küll rahastatud suures osas läbi maksude ja läbi riikliku süsteemi, aga müüvad ka tasuliselt oma teenuseid – nii vastuvõtte, diagnostikat, uuringuid. Erarahastuse suurendamine iseenesest ei tähenda, et see peaks kõik minema eraomandis olevatesse kliinikutesse või eraomandis olevatele teenusepakkujatele," ütles Meliva ühendettevõtte juht Marja-Liisa Alop.

Teisalt tekitabki tervisekassa jaoks probleeme see, et erapakkujad lubatakse samadel alustel teenuse pakkumise rahastuse juurde, sest erameditsiinis on üldine korraldus teistsugune.

"Neil ei ole kohustust pakkuda kogu terviseteenuse paletti, mis näiteks suurtel regionaalhaiglatel või riiklikel tervishoiupakkujatel on. Nad tegelevad täiesti tavalise praktikaga, mille inglisekeelne nimi on cherry picking või siis nopitakse nii-öelda neid kirsse, korjatakse neid kõige magusamaid teenuseid enda alla, mis lubab neil võtta haigekassale teenust pakkudes maksimaalse rahahulga," rääkis Jüristo.

Eesti suurim erahaigla Fertilitas ei ole sellise kriitikaga nõus. Haigla juht ütles, et mida suurem on kättesaadavus ja hõlmatus, seda parem on tulemus. Konkurentsile teeks erarahastus tema sõnul head.

"Rahulolu töötajate hulgas suureneb, töökultuur paraneb, sest ka personalipoliitika osas tekib selline konkurents, et igaüks mõtleb, kuidas oma töötajat paremini hoida majas. Ma pean tunnistama, et ma ei usu, et täna kõik asjad sellega korras on. Haiglate tööõhkkond ei ole sugugi igal pool see kõige parem töötajat silmas pidades," rääkis Saarma.

Üks võimalus, kuidas aga eraraha asemel rääkida lisarahast, mis aitaks kogu süsteemi, on tööandjad, kes on valmis panustama oma töötajate tervisekulude katmisesse.

"Tänase tööandjate poolt tehtavate tervisekulude maksustamine erisoodustusmaksuga on võib-olla takistus süsteemi sees. Kui me selle takistuse ära võtaks, siis ilmselt see lisarahastus, mis tervishoiusüsteemi tuleks, oleks mõne aasta jooksul märgatav. Ja ma räägin veelkord, et me ei räägi siin sellest, et see on erarahastus, mis tuleks kliinikutesse, see tuleks tegelikult süsteemi," rääkis Alop.