Kui insener kavandab linna sademeveesüsteemi, lähtub ta arvutusvihmadest. Teisisõnu arvestab ta juba ette, kui tihti on mingis paigas oodata teatud tugevusega sadu. Juba praegu on insenerid aga märganud, et sademete äravoolu seniste näitajate järgi kavandades tekivad linnas sageli uputused.

Nüüd valmiski Eesti teadlastel uuring, kus senised, 1970. aastatest pärit arvutusvihmad vaadati üle. Selleks analüüsisid nad viimase 70 aasta sademete mõõtmisandmeid 11 Eesti ilmajaamast.

"Meie analüüs näitas, et just selliseid hästi intensiivseid vihmasid hakkab meil tulevikus olema oluliselt sagedamini. Ehk siis selline vihm, mida me võisime kogeda võib olla näiteks korra kahe aasta jooksul, on nüüd iga aasta. Vihm, mida me kohtasime näiteks kord viie aasta jooksul, see on võib-olla nüüd juba iga teine või kolmas aasta," selgitas Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli hoidja Toomas Tamm.

Keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks. Töörühma sõnul peavad linnaplaneerijad sellega arvestama. Eesti Maaülikooli doktorandi ning veeinseneri Egle Saaremäe sõnul on üksikud uputused inseneritöös tegelikult lubatud.

"Põhimõtteliselt me peame leidma optimaalse olukorra, millal sademesüsteem töötab. Ei ole nii, et süsteem, mis on ehitatud või projekteeritud, võtab need kõik olukorrad vastu. Ei, see ei ole nii: tavainimesele tuleks selgitada olukorda, et nii ongi. Ja teiseks peab selgeks mõtlema, kui paha meil kõigil võib siis olla? Kui palju me seda talume?" rääkis Saaremäe.

Töörühma hinnangul oleks täiesti uputusekindel süsteem Eesti linnakodaniku rahakotile liiga kallis. Olemasoleva torustiku tööd kergendaksid aga kõikvõimalikud looduslähedased lahendused nagu vihmapeenrad, rohekatused ja vihmavett koguvad mahutid igal kinnistul.

"Kliima on soojenenud ja tõenäoliselt soojeneb edasi. Selles osas ilmselt mingisugust kahtlust ei ole. Ja suurem soojenemine ja suuremad muutused, mis on meil toimunud, ja mis edaspidi ilmselt ka toimuvad, jäävad just külma aastaaega," ütles Tartu Ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus.