Rootsi kurdid tunnevad end NATO-ga liitumise protsessis ebakindlalt

Rootsi on karmistanud kontrollimeetmeid kurdi kogukonna suhtes. Varem tähelepanuta jäetud otsuseid pööratakse pärast NATO-ga liitumise taotluse esitamist täitmisele ja varasemast enam esineb süüdistusi seostes terroriorganisatsioonidega, räägivad kurdi ajakirjanik Kurdo Baksi ja inimõigusaktivist Lavin Bahzad intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule. Kurdid näevad selles Türgile vastutulekut ja ütlevad, et nende õigused ei ole kaitstud.
Viimane aasta on olnud läbirääkimiste aasta Rootsi ja NATO ning kõigi NATO liikmete vahel. Türgi on üsna vastumeelselt Rootsit NATO-sse lubamas ja üks põhjustest on olnud kurdi kogukond ja konkreetsed inimesed, keda Türgi peab terroristideks. Kuidas te end tunnete siin laiema kogukonnana? Kas nende läbirääkimiste ajal on midagi Rootsis muutunud?
Kurdo Baksi (K.B.): Jah, olukord kurdide jaoks on Rootsis veidi muutunud. Kurdide aastavahetuspeole tuli vähem parlamendiliikmeid kõikidest parteidest. Ja on palju kurde, kes kardavad anda intervjuusid, näiteks. Paljud kurdid on väga kurvad. Erdogan (Türgi president Recep Tayyip Erdogan - toim.) on koostanud nimekirja inimestest, kelle väljaandmist ta Rootsilt ootab. Ühel päeval räägib ta 33 inimesest, teisel päeval 42 inimesest, siis 100 inimesest ja viimati rääkis ta 100 ja 130 inimeste vahele jäävast hulgast. See ei ole normaalne. Üks mu sõber on surnud ja ometi on tema nimi seal nimekirjas. Viis neist ei ela Rootsis, nad külastasid siin oma sõpru 20-30 aastat tagasi. Nad on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, aga Erdogan soovib neid saada Rootsilt. Paljud kurdid helistavad mulle, sest nad kardavad, et nad on nimekirjas. Nad ei ole reeglina selles nimekirjas, sest meid elab siin 150 000 ja ainult 100 nime on nimekirjas. Aga 50 protsenti minu ajast alates maist 2022 kulub sellele, et öelda kurdidele, et ei, sa ei ole nimekirjas. Jah, kohutav aeg on.
Lavin Bahzad (L.B.): On olnud väga intensiivne ja hektiline aasta. Paljudel Rootsi kurdidel on põhjendatud mure. Reetmine on meid valusalt tabanud, sest me oleme alati vaadanud Rootsile, Rootsi demokraatlikele väärtustele ja inimõigustele alt üles, aga praegu võib öelda, et inimõigused ei kehti Rootsi kurdidele, kuna õiguskindlus ja õigus mitte olla piinatud on ohus, kuna kurde ähvardab Türki saatmine.
K.B. Kaks kurdi on juba saadetud Türki ja sellest on tehtud telesõu otse lennujaamast, et nüüd Rootsi kardab meid ja nad on hakanud meile välja andma kurdi terroriste. Erdogan räägib, et Rootsi muudab seadusandlust ja vastu võetakse uus terrorivastane seadus. Nii et me tunneme end praegu väga halvasti.
Kes olid need kurdid, kes välja saadeti?
K.B.: See on väga huvitav. On Türgi nimekiri ja on Rootsi nimekiri. Türgi nimekirjast ei ole kedagi välja saadetud. Aga Rootsi on teinud endale oma kurdide deporteerimise nimekirja. Nad püüavad sellega Erdogani soove täita. Nii et see on väga komplitseeritud. Üks mees neist – ma tunnen teda – on 45-aastane Mahmut Tat, me oleme temast väga palju kirjutanud. Ta on mõistetud Türgis vangi kuueks aastaks ja kolmeks kuuks, sellegipoolest andsid Rootsi võimud ta Türgile välja. Ta oli otsekui kink Erdoganile. Tavaolukorras oleks ta siia jäänud. Tal on vähk. Ta proovis mulle korduvalt helistada, ma ei saanud temaga ühendust viimasel ööl, kui ta siin oli.
Ja meil on mõned inimesed, keda me kutsume armupõgenikeks. Nad on abiellunud kurdi mehega ja kurdi mehel on sõber, kes on kuulunud ebasobivatesse ühendustesse ja siis öeldakse, et sinu abikaasa on olnud ebasobivas seltskonnas, sa ei saa siia jääda, sa pead lahkuma. Ja samas on neil kaks last. Meil on selliseid juhtumeid praegu 42. Ma püüan neid aidata, ma olen leidnud mõned advokaadid, kes neid tasuta aitavad. 42 juhtumit võtab palju aega ja minu majanduslik seis ei ole nii hea, et ma jõuaksin kõige eest maksta. Aga me oleme leidnud mõned Rootsi advokaadid, kes aitavad neil siia jääda, sest neil on kaks last ja lapsed on Rootsi kodanikud, isa on Rootsi kodanik, aga ema peab lahkuma. Paljudel juhtudel need emad ei oska kirjutada, nad on kirjaoskamatud ja nad ei tea midagi poliitikast, aga kuna nad pole Rootsi kodanikud ja nende mehed on viibinud teatud seltskonnas, siis nad peavad lahkuma. See ei ole hea.
Rootsi peaminister külastas Erdogani asja eest teist taga ja ma olen korduvalt Rootsi televisioonis öelnud, et Rootsi taotleb liitumist NATO-ga, aga mitte Türgiga. Nad ei peaks suhtlema Türgiga, sest tegemist on despootliku riigiga. Ma saan aru, et Türgi on oluline NATO riik ja me austame seda, aga parem oleks vältida kontakte Türgiga ja jätta see NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi mureks. Nüüd on Türgis käinud peaminister ja välisminister ja nad püüavad muuta seadusandlust, see ei ole hea tee.
L.B.: Mis puudutab uusi julgeolekuseaduseid, siis paljud on selle suhtes väga kriitilised, sest see on väga ebamäärane ja on raske määratleda, kes on seotud teatud liikumiste ja ühendustega ja mitte isegi Kurdistani Töölispartei PKK-ga, vaid see võib puudutada ka teisi kurdi liikumisi, vabadusvõitlust ja nii edasi. Kurdide kaitse ei ole Rootsi poolt tagatud.
K.B.: Rootsi on olnud kurdidele justkui ema eest, meid elab siin üle 150 000, ühelgi teisel maal ei saa me nii nagu Rootsis avaldada raamatuid keelatud kurdi keeles. Me oleme avaldanud 2000 raamatut alates 1975. aastast, meil on 100 kirjanikku, meil on viis-kuus kurdi päritolu parlamendiliiget. Rootsi on olnud meie teine kodumaa. Kui ema peksab oma last, siis laps on kurb, me ei meeldi oma emale enam eriti, selline on olukord.
L.B.: Ja eriti, kuna paljud kurdid on Rootsis olnud esirinnas demokraatliku ühiskonna rajamisel. Nagu näha, siis on palju poliitiliselt aktiivseid kurde. Ja me oleme väga pettunud, et meid on reedetud.
150 000 kurdi elab Rootsis?
K.B.: Jah Iraanist, Iraagist, Türgist ja Süüriast, mitte üksnes Türgist. Vähemalt 150 000. Ja Rootsis on kokku ligi kümme miljonit elanikku. 150 000 inimest on väga palju. Eestis elab 1,3 miljoni inimest, nii et te kujutate seda ette. Erdogan on nõus ratifitseerima Soome NATO-taotluse, aga mitte Rootsi oma, see on väga huvitav. Erdoganil on kaks eesmärki. Rootsi kurdid teevad palju kurdi keele heaks, sellepärast on ta vihane. Soomes ei ole palju kurde, nad ei tee midagi. Rootsis on parlament tunnustanud ka armeenlaste genotsiidi 1915. aastal, Soome ei ole seda teinud. Türgi jaoks ei ole Soome ohtlik, aga Rootsi on. Teiseks, kui Erdogan tekitab lõhe Soome ja Rootsi vahele, siis ta ütleb sellega Joe Bidenile, et tule tee minuga pilt enne valimisi 14. mail, sest ma olen andnud heakskiidu Soomele, ma olen teinud midagi sinu heaks, ma olen demokraatlik mees, palun tule tee minuga pilti ja võimalda mul veel president olla. Ja teisalt ütleb ta sellega Putinile, et sa ei lubanud mul Süürias kurde tappa, sa ei lubanud mul enne valimisi Süüriasse minna, nii et nüüd on Soomel sinuga pikk piir, kui sa mulle midagi ei anna, siis ma annan ka Rootsile NATO-liikmesuse. See on ohtlik ja inetu mäng. Meie, kurdid oleme selle suure mängu ohvrid ja me armastame samal ajal Rootsit.
L.B.: Meid kasutatakse selles mängus etturitena. Ja see on hirmutav, sest Türgi on NATO-s suuruselt teine sõjaline jõud ja me juba näeme, kuidas Rootsi on liikumas relvade müügi suunas, mis tähendab, et nende käed saavad veriseks.
Te juba ütlesite, et Rootsi on kurdide heaks palju teinud. Kas te tunnete ka sellist halba tunnet, et teie kogukond on muutunud Rootsi jaoks probleemiks?
K.B.: Jaa, nagu ma juba ütlesin, siis meie ema peksab meid praegu. Rootsi on territooriumi poolest võib-olla väike riik, aga inimõiguste kaitsel on tegu olnud suure riigiga.
L.B.: Rootsi kuvand maailmas on olnud inimõigusi kaitsev riik ja nüüd teeb häbi, et kurdide inimõigused ei ole tagatud. Narratiiv on, et kurdid ei vääri samasuguseid inimõigusi nagu teised rootslased.
Mida te täpselt silmas peate, kui te ütlete, et inimõigused ei ole enam tagatud?
L.B.: Õiguskindlus on ohus kurdide jaoks, käimas on mitmed juriidilised protsessid ja väljasaatmised, kurde võib ähvardada piinamine.
K.B.: Ja meil on uus terrorivastane seadus, mis muutub probleemiks kurdi ühendustele. Nüüd võib politsei ootamatult külmutada ühenduse pangaarve, politsei jaoks muutub lihtsamaks kurdide klassifitseerimine terroristideks ja olukord muutub keerukamaks nende kurdide jaoks, kellel ei ole Rootsi elamisluba või kodakondsust, neil tuleb palju probleeme. Ja me ei tea, mis saab meeleavaldustega. 3. mail võtab parlament uue seaduse vastu. Ja me ei tea, mis hakkab saama meie lipu ja meie sümbolitega. Erdogan püüab eksportida oma arusaama terrorismist Rootsi ja Rootsi on 25-30 protsenti sellest definitsioonist omaks võtnud. See on meie jaoks suur probleem.
L.B.: Ja ka sõnavabadus on ohus, seda on väga kurb näha, sest kurdid on olnud sõnavabaduse küsimustes esirinnas Rootsis, rääkides kirjanikest, ajakirjanikest ja poliitikutest Rootsis. Nad on olnud esirinnas ja enam nad ei saa vabalt end väljendada.
Kuidas te kirjeldaksite kurdi kogukonda siin – kui palju on nii-öelda tavalisi inimesi, kes käivad iga päev tööl ja tahavad lihtsalt õnnelikud olla, kui palju on poliitaktiviste, keda taga kiusatakse ja kui palju on kriminaale, keda Rootsi võib-olla samuti on vastu võtnud?
K.B.: Kurde on 150 000 ja nad on pärit Iraanist, Iraagist, Türgist ja Süüriast. Enamus kurde on Rootsi tulnud töölistena, enamus neist ei ole poliitilised aktivistid, aga enamus kurdi eliidist, poliitikutest ja kultuuritegelastest elab Rootsis. Ja kõigil kurdi parteidel – meil on 37 parteid Kurdistani neljas osas – on siin esindajad. Meil on siin kurdi raamatukogu, mis on väga suur, ma arvan, et maailma suurim kurdi raamatukogu. Samuti on siin 109 kurdide assotsiatsiooni, nii et kurdid on Rootsis väga hästi organiseerunud.
Türgi kurdide jaoks on kõige olulisem asi kurdi keel. Kui Türgi ütleks, et kurdi keel on vaba, siis ei oleks Türgi ja kurdide vahel probleeme. Kurdi keel on Türgis aga keelatud alates 1924. aastast. Rootsis on kurdidel emakeelsed õpetajad vastavalt seadusele. Rahvusringhäälingus on raadios iga päev kurdikeelne programm. Kurdi kultuuri õpetatakse ülikoolis. Nii et kurdid on Rootsis väga aktiivsed.
Pärast sõda Iraani ja Iraagi vahel 1980. aastatel tulid siia paljud kurdid, paljud neist tulid siia ka pärast kurdi linna Halabja ründamist keemiarelvaga märtsis 1988. Nad olid traumeeritud ja ei suutnud oma lapsi kasvatada, paljudest neist lastest on tänaseks saanud kurjategijad Rootsis.
Kurdi identiteet on olnud Türgis nii kaua alla surutud ja Rootsi on olnud koht, kus me oleme saanud end vabalt väljendada. Sellepärast oleme alati Rootsile alt üles vaadanud.
Kurdidel on olnud palju tragöödiaid ja keerulisi vaenlasi nagu Saddam Hussein, ajatollad Iraanis, Erdogan ja Bashar al-Assad, me oleme ainus rahvas, kes võitleb nelja kohutava vaenlasega samal ajal. Me oleme seda teinud juba 4000 aastat. On väga raske olla kurd. Ja me loodame väga Ukraina võidule, sest Putin on meie jaoks ka suur probleem, ta aitab Erdogani ja ta aitab Bashar al-Assadit. Kurdide jaoks on Putin suurim probleem praegu. Kui Putin kaotab, siis saan ma ehk kunagi minna tagasi Kurdistani.
Mille eest on need inimesed süüdi mõistetud, kes on praegu Türgile välja antud?
K.B.: Kui me räägime 45-aastasest Mahmutist, siis tema juhtum on avalik ja me võime sellest rääkida. Ta soovis jääda Rootsi, ta tuli siia seitse aastat tagasi, aga Rootsi migratsiooniametnikud ütlesid talle ei. Ta proovis ikka uuesti ja uuesti, seitsme aasta jooksul ei otsinud teda keegi, aga nüüd, järsku pärast NATO-taotluse sisse andmist tulid politseinikud, nad teadsid, et ta on kohtus süüdi mõistetud ja nad andsid ta Türgile välja. Kui poleks olnud NATO-protsessi, siis ei oleks seda tehtud.
Ja ma rääkisin enne 42 inimesest, kellel on lapsed. Nad ei ela kodus, nad elavad siin-seal, ma ei saa öelda, kus. Varem ei otsinud neid keegi taga. Juuni lõpus NATO tippkohtumisel otsustasid Türgi, Rootsi ja Soome allkirjastada, et nende julgeolekuteenistused ja politsei hakkavad koostööd tegema. Nad nimetavad seda politseimehhanismiks. Selle mehhanismi raames otsitakse ka inimesi, kes võivad olla lähedal terroriorganisatsioonile ja siis tunnevad Rootsi julgeoleku- ja politseiametnikud, et nad peavad tegema midagi, sest NATO-liikmesus on nii oluline. Kui Rootsi politsei peab valima NATO ja kurdide vahel, siis nad valivad muidugi NATO. Me teame oma olukorda.
Üks naine, kes tuli Rootsi, paljud niinimetatud armastusepõgenikud tulid Rootsi neli-viis aastat tagasi. Neil on õigus esialgu siia jääda kaheks aastaks ja siis kui nad üritavad seda luba pikendada, siis nad ei saa vastust. Läheb mööda aasta või kaks ja see kõik on olnud tavaline. Nüüd aga oleme me tähele pannud, et nad saavad kirja Rootsi julgeolekuteenistuselt alates eelmise aasta maist, et me peame teiega rääkima ja siis nad ütlevad, et teie abikaasat on nähtud siin ja seal, nii et te peate lahkuma ühe-kahe kuu jooksul. Siis nad ütlevad, et mul on Rootsi kodanikust lapsed. Aga ei-ei, te peate lahkuma. See on muutunud tavaliseks protseduuriks pärast maid. Ma olen näinud ka politseinikke, kes peaaegu nutavad ja ütlevad, et nad tunnevad end halvasti, et need naised ei oska kirjutada ega rääkida ja need ei ole poliitilised juhtumid ja me ei tea, mida me teeme ja nad jätavad tulemata.
Ka inimesed, kes on võidelnud ISIS-e vastu ja kellel on olnud selles võitluses oluline roll, on samuti Rootsis ohtu sattunud Türgi pärast. Väga kurb on näha, kuidas Rootsi on muutnud oma arusaama täielikult selles osas, kuidas nad mõtlevad kurdidest, kes võitlesid ISIS-e vastu. Nii et me tunneme end reedetuna. Ja see ei ole esimene kord, kurde on korduvalt reedetud rahvusvahelisel areenil, nii palju genotsiide on meie suhtes toime pandud ja need jätkuvad. Kui Rootsist saab NATO liige, siis meie jaoks muutub olukord üha halvemaks.
Kui te vaatate neid Türgi nimekirju ja kui osa sellest võib pidada tagakiusamiseks, siis kas seal on ka selline osa, keda teie peate terroristideks ja leiate, et nende tagaotsimine on põhjendatud?
K.B.: Meil on 33 nime. Erdogan räägib vahel 100 nimest, aga meil ei ole 100 nime, on ainult 33. Neist 33 inimesest seitse on tavalised kurjategijad, üks on juba Türgile välja antud ja nende kriminaalide suhtes ei ole meil mingit probleemi. Ülejäänud 26 inimesest on üks surnud ja viis ei ela siin. Ülejäänutest umbes pooled on kultuuritegelased või ajakirjanikud. Ma tunnen neid mehi ja naisi kõiki isiklikult. Ma olin šokeeritud, sest ma tunnen neid kõiki, muidu ma mõtleksin nii nagu teie, aga ma tunnen neid. Seal on näiteks Ragip Zarakolu, kes on tuntud kirjastaja. Minu perekonna sõbrad, keda ma aitasin, kui nad taotlesid asüüli Rootsis. Ma tunnen neid kõiki. Sealhulgas on ka mitmed türklased. Need inimesed seal nimekirjas ei ole terroristid. On mõned teised nimed, mida ma ootasin, aga neid seal ei ole. Selles nimekirjas on inimesed, kes on kirjutanud mõned artiklid või on nad mõne inimese sõbrad, kes on kirjutanud artikleid. See on nende ainus süü. See on küsimus sõnavabadusest. Ja mis on kõige huvitavam, siis meil on mõned inimesed, kes on seotud imaamidega ja Daeschiga ehk ISIS-ega, Rootsi ei saada neid välja, sest nad võidakse tappa Jordaanias või Iraagis või ükskõik kus mujal. Selle asemel saadavad nad välja kurde, kes on ISIS-e vastu võidelnud. See ei ole normaalne.
Miks teie seal nimekirjas ei ole?
K.B.: Sest ma kuulun tuntud kurdi perekonda, see on mind aidanud. Erdogan ei taha minuga isiklikult probleeme tekitada. 14. mail on valimised, minu nimekirja panek ei aitaks kaasa tema valimisvõidule.
Kas kurdid jõuavad kunagi oma riigini?
K.B.: Jah, me usume, et 525 000 ruutkilomeetrit on kurdide ala. Ma arvan, et me ei saa seda kõike, aga vähemalt 50 protsenti sellest saab kunagi olema kurdide riik.
L.B.: Jah osa piirkondadest on tugevamalt kurdide kontrolli all. Meie, kurdid loodame kunagi jõuda oma riigini. Me väärime seda. Me oleme maailma suurim riigita rahvas ja me oleme selle eest üle 100 aasta võidelnud.
K.B.: 35 aastat tagasi ei arvanud keegi, et Eesti, Läti ja Leedu saavad iseseisvaks, aga nagu näha, võib see juhtuda väga kiiresti. Meist saab Lähis-Ida Eesti.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"